Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    LNG-terminali uus võimalus

    Majandusminister Juhan Partsi ettepanek ­jagada regionaalne LNG-terminal kaheks hankeks, mis aitaks Soome ja Eesti vahel tekkinud pati­seisust edasi, vajab esmalt ­Euroopa Komisjoni heakskiitu. “Partsiga on kokku lepitud, et ­uurime Euroopa Komisjonist toetuste kohta,” kommenteeris Kauppalehtile neljapäeval Helsingis arutatud ettepanekut Soome majandus­minister Jan Vapaavuori.

    Partsi ettepanek on, et ühe suure terminali asemel – mille asukohas pole suudetud kokku leppida – ehitataks nii Soome kui ka Eestisse väiksemad LNG-terminalid, mis oleksid siiski piisavalt suured, et võtta vastu suuri LNG-aluseid.
    Väiksem projekt ei pruugi olla abikõlblik. Komisjon toetab reeglina suuri regionaalseid projekte, mis lõpetavad olukorra, kus sõltutakse vaid ühest tarnijast. Soome ja Eesti on mõlemad sellises olukorras. Kui hange kaheks jagada, tekib aga küsimus, kas see on enam abikõlblik, ütles Vapaavuori. Teine suur küsimus on, kuidas mõjutab hanke kaheks jagamine projekti rentaablust. Sel nädalal kohtuvad Soome ja Eesti ametnikud Euroopa Komisjoniga, et ettepanekut arutada.
    Ideaaliks mõlemale poolele sobiv lahendus. Soome minister väljendas heameelt, et Eesti on avaldanud kompromissivalmidust. “Soomegi on teinud kompromissiks ettepanekuid. Hea oleks leida lahendus, millega mõlemad saaksid edasi elada,” ütles Vapaavuori.
    Partsi sõnul on tähtis ka ettevõtjate toetus kompromisslahendusele. “Kui projektiga tõesti tahetakse edasi liikuda, tuleb vaadata mudeleid, millega projekti omanikud võiksid nõus olla. Kompromiss peab olema selline, et ka ettevõtted seda toetaksid,” ütles Parts, kes leiab, et hanke pooleks jagamine oleks selline lahendus.
    “Kui investeering tehakse alguses ilma gaasitoruta, võivad kulud kahe terminali korral olla isegi väiksemad kui esialgses kavas,” märkis Parts ja lisas, et toru ehitatakse hiljem.
    Parts tuletas meelde, et lisaks terminali asukohale on küsimus konkurentsivõimelise gaasituru tekkest Läänemere regioonis.
    Soome ja Eesti on terminali asukoha üle juba kaua vaielnud ning, suutmata kokku leppida, anti asi läinud kevadel Euroopa Komisjoni otsustada. Sügiseks ei olnud komisjonist kuulda aga ei kippu ega kõppu ning, nagu kirjutab Kauppalehti ja nagu on öeldud ka Äripäevale, ei olnud komisjonil tegelikult tahtmist vahekohtunikuks olla. Mida kiiremini terminal valmib, seda kiiremini lõpeb sõltumine ühest tarnijast, Gazpromist.
    Terminali on vaja ka Läänemere laevaliikluse jaoks – 2015. aastal jõustuv väävlidirektiiv suurendab nõudlust gaasimootoriga aluste järele. Kiirustama sunnib ka see, et ELi abi taotlus tuleb esitada sel aastal.
    Majanduslik või poliitiline kasu. Soome seisukoht on, et majanduslikult mõttekam on terminal ehitada Soome, ­Inkoosse. Eesti ajavat poliitilistel põhjustel sellisele lahendusele vastu.
    Parts nii must-valge seletusega ei nõustu. Konkureerivate pakkumiste taga – Eestist Muuga ja Paldiski – on konkreetsed ettevõtted ja asju tuleb kaaluda eelkõige majanduslikel alustel. “Poliitilisel tasemel on võimatu öelda, et üks projekt on parim,” ütles Parts. “See ongi otsustamise nii raskeks teinud.”
    Mõlemad riigid on selgelt huvitatud ligipääsust LNG-le ja ministeerium on valmis kaaluma lahendust, et ühe projektiga (nt ühendettevõtte poolt) luuakse LNG hoiustamise ja gaasistamise võimalused nii Eestisse kõiki Baltimaid teenindama kui ka Soome.  Kahte kohta LNG vastuvõtmise tehnilise võimekuse rajamine maandaks palju paremini nii tehnilise varustuskindluse kui ka operaatori sõltumatuse riski, võrreldes ühe suure regionaalse terminali rajamisega, hindas ministeerium.
     
    Tasub teada
    LNG saab liikuda ka merealuse toruta
    Balticconnector ehk merealune toru on mõeldud gaasilisel kujul maagaasi transportimiseks ja on oluline regionaalse gaasituru liberaliseerimiseks.veeldatud kujul gaasi (LNG) transport riikide vahel on siiski võimalik ka oluliselt odavamalt – laevaga.Investeering Balticconnectori veealuse osa rajamiseks on umbes 4–5 korda suurem sobiva laeva maksumusest.  Balticconnectori ehitus tuleks kinni maksta gaas tarbijatel põhivõrgu tariifi kaudu, samas kui laev võiks ennast ise ära majandada. Laeva soetamine regionaalse LNG-projekti osana annaks võimaluse tugevaks koostööks kõigi piirkonna LNG-terminalidega.
    Allikas: majandusministeerium
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.