Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

LNG-terminali uus võimalus

20. jaanuar 2014, 00:00

Majandusminister Juhan Partsi ettepanek ­jagada regionaalne LNG-terminal kaheks hankeks, mis aitaks Soome ja Eesti vahel tekkinud pati­seisust edasi, vajab esmalt ­Euroopa Komisjoni heakskiitu. “Partsiga on kokku lepitud, et ­uurime Euroopa Komisjonist toetuste kohta,” kommenteeris Kauppalehtile neljapäeval Helsingis arutatud ettepanekut Soome majandus­minister Jan Vapaavuori.

Partsi ettepanek on, et ühe suure terminali asemel – mille asukohas pole suudetud kokku leppida – ehitataks nii Soome kui ka Eestisse väiksemad LNG-terminalid, mis oleksid siiski piisavalt suured, et võtta vastu suuri LNG-aluseid.

Väiksem projekt ei pruugi olla abikõlblik. Komisjon toetab reeglina suuri regionaalseid projekte, mis lõpetavad olukorra, kus sõltutakse vaid ühest tarnijast. Soome ja Eesti on mõlemad sellises olukorras. Kui hange kaheks jagada, tekib aga küsimus, kas see on enam abikõlblik, ütles Vapaavuori. Teine suur küsimus on, kuidas mõjutab hanke kaheks jagamine projekti rentaablust. Sel nädalal kohtuvad Soome ja Eesti ametnikud Euroopa Komisjoniga, et ettepanekut arutada.

Ideaaliks mõlemale poolele sobiv lahendus. Soome minister väljendas heameelt, et Eesti on avaldanud kompromissivalmidust. “Soomegi on teinud kompromissiks ettepanekuid. Hea oleks leida lahendus, millega mõlemad saaksid edasi elada,” ütles Vapaavuori.

Partsi sõnul on tähtis ka ettevõtjate toetus kompromisslahendusele. “Kui projektiga tõesti tahetakse edasi liikuda, tuleb vaadata mudeleid, millega projekti omanikud võiksid nõus olla. Kompromiss peab olema selline, et ka ettevõtted seda toetaksid,” ütles Parts, kes leiab, et hanke pooleks jagamine oleks selline lahendus.

“Kui investeering tehakse alguses ilma gaasitoruta, võivad kulud kahe terminali korral olla isegi väiksemad kui esialgses kavas,” märkis Parts ja lisas, et toru ehitatakse hiljem.

Parts tuletas meelde, et lisaks terminali asukohale on küsimus konkurentsivõimelise gaasituru tekkest Läänemere regioonis.

Soome ja Eesti on terminali asukoha üle juba kaua vaielnud ning, suutmata kokku leppida, anti asi läinud kevadel Euroopa Komisjoni otsustada. Sügiseks ei olnud komisjonist kuulda aga ei kippu ega kõppu ning, nagu kirjutab Kauppalehti ja nagu on öeldud ka Äripäevale, ei olnud komisjonil tegelikult tahtmist vahekohtunikuks olla. Mida kiiremini terminal valmib, seda kiiremini lõpeb sõltumine ühest tarnijast, Gazpromist.

Terminali on vaja ka Läänemere laevaliikluse jaoks – 2015. aastal jõustuv väävlidirektiiv suurendab nõudlust gaasimootoriga aluste järele. Kiirustama sunnib ka see, et ELi abi taotlus tuleb esitada sel aastal.

Majanduslik või poliitiline kasu. Soome seisukoht on, et majanduslikult mõttekam on terminal ehitada Soome, ­Inkoosse. Eesti ajavat poliitilistel põhjustel sellisele lahendusele vastu.

Parts nii must-valge seletusega ei nõustu. Konkureerivate pakkumiste taga – Eestist Muuga ja Paldiski – on konkreetsed ettevõtted ja asju tuleb kaaluda eelkõige majanduslikel alustel. “Poliitilisel tasemel on võimatu öelda, et üks projekt on parim,” ütles Parts. “See ongi otsustamise nii raskeks teinud.”

Mõlemad riigid on selgelt huvitatud ligipääsust LNG-le ja ministeerium on valmis kaaluma lahendust, et ühe projektiga (nt ühendettevõtte poolt) luuakse LNG hoiustamise ja gaasistamise võimalused nii Eestisse kõiki Baltimaid teenindama kui ka Soome.  Kahte kohta LNG vastuvõtmise tehnilise võimekuse rajamine maandaks palju paremini nii tehnilise varustuskindluse kui ka operaatori sõltumatuse riski, võrreldes ühe suure regionaalse terminali rajamisega, hindas ministeerium.

 

Tasub teada

  • LNG saab liikuda ka merealuse toruta

Balticconnector ehk merealune toru on mõeldud gaasilisel kujul maagaasi transportimiseks ja on oluline regionaalse gaasituru liberaliseerimiseks.
veeldatud kujul gaasi (LNG) transport riikide vahel on siiski võimalik ka oluliselt odavamalt – laevaga.
Investeering Balticconnectori veealuse osa rajamiseks on umbes 4–5 korda suurem sobiva laeva maksumusest.  Balticconnectori ehitus tuleks kinni maksta gaas tarbijatel põhivõrgu tariifi kaudu, samas kui laev võiks ennast ise ära majandada. 
Laeva soetamine regionaalse LNG-projekti osana annaks võimaluse tugevaks koostööks kõigi piirkonna LNG-terminalidega.

Allikas: majandusministeerium

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2014, 19:16
Otsi:

Ava täpsem otsing