Pidurite mahavõtmiseks on vaja värsket erakonda

Artikkel

- Uudised
- 19. jaanuar 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pidurite mahavõtmiseks on vaja värsket erakonda
Eestis on tunda kodanikuühiskonna tugevnemist, ent rahvaalgatusühendused ja valimisliidud riigikogusse kandideerida ei saa. Eestis tekkinud stagnatsiooni murdmiseks on vaja uut erakonda, sest meie arengu jätkumiseks peab muutma seadusi.
Paarkümmend aastat tagasi tehti tohutud muutused: taastati demokraatlik riigikord, toimus suurejooneline erastamine, raha- ja maareform, valmistuti liitumiseks ELi ja NATOga. Ent sellest ajast on kaasa tulnud ka dogmasid, millest paljud on aegunud. Näiteks riigikogu liikmete arv 101 on selgelt liiga palju nii väikese elanikkonna esindamiseks.
Külavanematele võim. Haldusreformi vajalikkust tunnetavad kõik, sest vallamajade paiknemine iga paarikümne kilomeetri järel pole regionaalpoliitiliselt mõistlik. 21. sajandi e-riigis tuleb anda võimalus moodsaks ja efektiivseks kohaliku võimu teostamiseks.
Sealhulgas pean tähtsaks külavanemate rolli külaelu korraldamisel. Kes näiteks teaks paremini kui külavanem, kes ja millisel määral kogukonna inimestest tegelikult sotsiaalabi vajab. Külavanemad on valitud otsedemokraatia põhimõttel, mistõttu võiks neil olla ka reaalne võim koos juhi õiguste ja kohustustega.
Jäik dogma on Eestis olnud ettevõtte tulumaksu puudumine ja suhteliselt madal üksikisiku tulumaks. Statistika aga näitab, et ettevõtte tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt ei ole enam investoritele atraktiivne, pigem kasutatakse seda kurjasti, viies raha Eestist välja.
Üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tuleks aga tõsta. See aitaks oluliselt suurendada õiglusetunnet inimestes, kes teenivad väiksemat sissetulekut, ja kergendaks ettevõtjate maksukoormust. Sotsiaalmaksule peab kehtestama lae, sest praegune süsteem pärsib ettevõtluse arengut.
Üks meie suurematest probleemidest on oma riigis pettunute mujale minek. Kogu regionaalpoliitika tuleb läbi mõelda, kaasates aruteludesse kohalikud inimesed, teadlased ja eksperdid. Maapiirkondades elu säilitamine on ka julgeoleku küsimus. Midagi ei ole teha, riigil tuleb maale investeerida. Alates infrastruktuurist, mis loob aluse ettevõtete asutamisele maale, ning lõpetades lasteaedade, politsei, päästeameti ja arstiabi kättesaadavusega.
Revisjoni vajadus. Edukas Eesti vajab värsket, asjadele uut moodi lähenevat poliitilist jõudu, mis suudaks teha revisjoni Eesti arengut pärssivate dogmade hulgas. Vaid see võimaldab meil edasi liikuda tubli vedurina, mitte suurte sabas lohiseva pooltühja vagunina.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Hetkel kuum