Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rammo: miljonärid majandust päästma

20. jaanuar 2014, 00:00

Näitleja ja väikeinvestori Leida Rammo hinnangul aitaks Eesti majanduse päästa erakapital, mille paremaks suunamiseks võiks luua solidaarsusfondi, kuhu panustaksid kõik miljonärid. Rammo hinnangul ei tunne riik oma rahva pärast piisavalt muret, mistõttu võiksid inimesi aidata jõukad ettevõtjad.

“Kui vanas Roomas valitseti põhimõttel, et rahvale olgu leiba ja tsirkust, siis meie valitsus on selle leiva ära unustanud,” rääkis Rammo ja tõi välja ka eestlaste rahvatarkuse, mille järgi tuleb elada nii, et hundid on söönud ja lambad terved. Eestis kehtiv ühine maksuprotsent tema hinnangul sellele aga ei vasta.

“Asi ei ole selles, mitu protsenti inimeselt võetakse, vaid selles, kui palju talle järele jääb. Kui võtad rikkalt midagi ära, ta ei jää kunagi hätta, aga kui vaeselt… See 21% on ikka küllalt palju,” leidis Rammo.

Ta tunneb muret inimeste pärast, kelle igakuine sissetulek jääb paarisaja euro piiresse, ja pakkus välja, et miinimumpalk võiks olla 500 eurot maksuvabalt. “Valitsuses on praegu nii, et kui keegi teeb mingi ettepaneku, siis küsitakse, kust me selle raha võtame, aga seejuures seadusi muuta ei taheta. Viimane eelarve on ju sama, mis eelmine, seal ei ole muud kui grimm peale tehtud, aga see ei lahenda midagi,” rääkis Rammo.

Riigi asemel abi miljonäridelt. Kuna riigi abile loota ei saa, tekkis Rammol Äripäeva Rikaste ­TOPi sirvides idee, et hoopis siinsed miljonärid võiksid panuse anda. Ta tõi välja, et 2011. aastal mahtusid edetabelisse kolme miljoni eurose sissetulekuga inimesed, 2012. aastal nelja miljoni ja mullu oli piir juba viie miljoni juures. Kuna TOPis ei ole kõiki miljonäre, pakkus ta, et Eestis võiks kokku olla paar tuhat inimest, kelle sissetulekunumber on seitsmekohaline.

“Meil on ju peaminister öelnud, et mida rohkem on rikkaid, seda parem on riigil. Selgub, et ei ole ikkagi parem, ja siin pole süüdi rikkad ise, vaid maksusüsteem, mis kogu aeg seda lõhet kasvatab.”

Panus üks protsent sissetulekust. Rammo pakkus välja, et luua võiks solidaarsusfondi, kuhu kõik miljonärid panustaksid 1% sissetulekust. Fondi abil võiks tema hinnangul esmalt investeerida inimestesse, aidata neid, kes elavad allpool vaesuspiiri, ja lapsi.

“Arvestasin, et see 1% teeks 2000 miljonäri peale umbes 80 miljonit, aastas umbes miljard, vähemalt. See on ümmarguselt, täpselt niikuinii arvestada ei saa.”

Ta leidis, et kogutud summa suudaks vähemalt aastaga lahendada ajutiselt probleemi 400 000 inimesel, kes saavad kuus raha vähem kui 500 eurot. Kui palju selliseid abivajajaid tegelikult on, Rammo täpsustada ei osanud.

Selle, kuhu toetust täpselt suunatakse, otsustaks nõukogu, kuhu kuuluvad fondi panustanud ettevõtjad. Rammo pakkus, et lisaks vaesemate abistamisele võiks panustada ka teadusesse ja kultuuri.

Suurem sisetarbimine tuleks ettevõtjaile kasuks. Mis motiveeriks ettevõtjat oma vara ära kinkima?

Rammo vastab, justkui see oleks iseenesestmõistetav, et raha jõuab ju ringiga ettevõtjateni tagasi, kui inimeste sissetulekud kasvavad ja on võimalust rohkem kulutada.

“Sellepärast ongi arusaamatu, miks riik ei taha inimestesse investeerida, ikka ainult inimesed on ju väärtus, mille kaudu midagi tuleb. Mis on neil selle vastu? Mis see näiteks Luigele (Hans H. Luik – toim) tähendab – nii mõnigi hakkab ostma rohkem tema ajalehte, kui tal raha on,” leidis Rammo. Ta on kindel, et ettevõtjate abil kasvaks sisetarbimine, mis aitaks pikemas perspektiivis ka ettevõtjaid endid.

“Üksi nad ei tee ka ju midagi, oleks vaja kollektiivset suhtumist. Ei ole ju nii, et Eestis ei ole raha. Öeldakse, et raha ei haise, aga seisev raha ikka haiseb ja seisvat raha on meil Eestis küll,” lausus ta.

 

Kommentaar

  • Enamik rahast ei jõuaks abivajajateni

Hillar Teder, 2013. a Rikaste TOPi 2. koht, vara väärtus 295 mln eurot
Elu on näidanud, et fondist jõuab abivajajani umbes 10%. Fondid tekitavad ainult riidu ja lõpuks süüakse ja jagatakse see raha omavahel ära, enne kui ta kohale jõuab.
Arvan, et siin sellist suurt asja teha ei saa. Pigem on kombeks, et tehakse ise heategevust või enda fond ja sealt midagi jagatakse. Kõigil on ju erinev nägemus, kellele tuleks midagi jagada.
Eks see on ikkagi riigi ülesanne makse koguda ja laiali jagada.

  • Üheskoos saame elujõulise fondi

Urmas Sõõrumaa, 2013. a Rikaste TOPi 48. koht, vara väärtus 46,9 mln eurot
Pole paha idee, seda nimetatakse heategevuseks. Olen üritanud ise ka väiksemas ringis üles kutsuda, et paneme seljad kokku, muidu igaüks nokitseb omas nurgas. Pisikeste fondide administreerimiskulud söövad ära kogu raha, mis meie väikesel turul on. Kui seljad kokku paneme, saame ühe elujõulise fondi.
Minul on üks fond olemas – Dharma fond ­aitab juba 12 aastat neid, kes ei saa mingitel põhjustel eluga hakkama.

  • Solidaarsusfond peaks olema riik

Rain Lõhmus, 2013. a Rikaste TOPi 73. koht, vara väärtus 33,2 mln eurot
Ma arvan, et selle fondi nimi võiks olla Eesti Vabariik. Ideed on ilusad, aga fondide puhul on küsimus, et isegi kui fondis on raha, siis kuidas ja mis sellega teha. Midagi tarbitakse ka tee peal ära.
Ma ei taha ideed maha teha, aga arvan, et sellist lihtsat ideed, mis asju lahendab, ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2014, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing