Suusatamine kui ärimeditatsioon

Kui tavaliselt on jaanuarikuus Võru linna külje all Kubijal lumi maas ning lumemütsid vajutavad kuuseoksad longu, siis eelmisel nädalal oli veel maa must ning kuused rohelised. Kubija hotelli ja spaa juures on ometi palju külastajaid, kellest enamiku moodustavad autode numbrimärkidele viidates Venemaa kodanikud. Nad on siia tulnud siiski spaasse, hotelli külje all paikneval terviserajal praegu suurt midagi teha pole. Vihma sajab ja suusatada ei saa. Vahest ehk ainult joosta või kõndida.

"Ennast suusarajal mäletan ma juba alates sellest ajast, kui ma üldse ennast mäletan. Kuna algkoolis oli koolitee kolm kilomeetrit pikk, siis aeg-ajalt läbisingi seda suusatades," räägib Aigar Pindmaa, kes enda sõnul sai suusad alla juba 3-4aastaselt. Sealt tuli ka armastus suusatamise vastu.

"Olen endale võtnud eesmärgiks, et igal aastal püüan läbida sportlikult vähemalt 1000 kilomeetrit. Viimastel aastatel küll on see number 1500 kandis," naerab 56aastane Pindmaa. Ta kas suusatab või jookseb - peaasi, et tegevus oleks võimalikult füüsiline. "Ja enne jätan ära õhtusöögi kui õhtuse trenni."

Pimedate ilmadega käib ta metsas ihuüksi rännakuid tegemas, kuna tema üks hobisid on ka orienteerumine. "Tõeliselt põnev on näha, kui keegi veel peale sinu on metsas. Kuskil puude vahel välgatab veel üks-kaks valgustäpikest." Pimedal ajal metsas liikumiseks peab kasutama pealampi, et rännakust eksirännak ei saaks.

Millest aga mõtleb sporti tehes ettevõtja, kellele kuuluva firma 2012. aasta käive oli veidi üle 1,6 miljoni euro? "Mis rännakutesse puutub, siis on see pigem nagu teadmatus. Nagu ettevõtluski. Kui kõik oleks ettearvatav ja -nähtav, poleks see pooltki see, mis ta on," arutleb Pindmaa. Õhtune sportimaskäimine on tema hinnangul kogu päeva jooksul toimunu läbitöötamine. "Piisavalt on aega, et kõik enda jaoks läbi mõelda ja kaalutleda, mida veel teha võiks. See on nagu ärimeditatsioon," lausub ta.

"Maailmas sünnivad asjad kaks korda, mõtetes või paberil ja siis tegudes. Halvem variant on siis, kui asjad sünnivad tegudes ja siis hakatakse asju alles läbi mõtlema," lisab ta.

Sport aitab tal kui majutusettevõtjal mõelda ka sellele, kuidas tema hotell ja spaa saaks pärast füüsilist treeningut või stressiperioodi kliendi hinge kosutada. Siin lähtub Pindmaa sellest, mis teda ennast aitaks. "Kõige kindlam ongi enda peal järele proovida," avaldab ta. "Ärimõtted läbi enda kogemuse. Kunagi pole mõtet trügida sinna, mida sa kogenud ei ole".

Kui mõtlemine on tasuta, siis Pindmaa sõnul pole spordiatribuutikagi kuigi kallis. Ta räägib, et viimase peal suusavarustus tema jaoks oluline pole. Suusaparki kuulub neli-viis paari suuski, millest kaks muuseas Raul Ollelt saadud. Lisaks on mees läbinud 12 Tartu maratoni, isiklik rekord on kolme ja poole tunni ringis.

"Peamine on, et seljas oleksid ilmastikule vastavad riided, mugavus on tähtis," märgib ta. Suuskade "tõrvamisega" ta end siiski ei vaeva, sest nagu Pindmaa ise ütleb, suuskade määrimine on tänapäeval muutunud teaduseks. Seetõttu laseb ta suuski määrida spetsialistide juures.

Samuti ei kulu aega suusarajale minemiseks, sest kuna hotelliomanik elab Haanjas, on suusarada sisuliselt kiviviske kaugusel. "Rajani on umbes paar kilomeetrit, sinna ei pea ju autoga sõitma. Pigem võib suusasaapad jalas ja suusad kaenlas rajani joosta," ütleb ta.

"Stressirohketel aegadel ilma spordita kohe ei saagi," leiab Pindmaa. Tema hinnangul kipuvad inimesed tihtilugu probleeme paljuski välja mõtlema ning, mis veel hullem, neid suuremaks tegema kui nad tegelikult on. "Ma ei ütleks, et ettevõtlus on stressirohke, asi on pigem mõtlemises kinni."

Kas iga endast lugu pidav suusasõber peaks läbima elu jooksul Tartu maratoni? "Muidugi, kindlasti." Ja millal järgmine kord sportima lähete? "Täna õhtul," naerab Pindmaa. Kell on kuus õhtul ja väljas on kottpime.

 

Suusavarustust valides ja ostes peaks ühtaegu varuma nii aega kui raha. Õige suusavarustuse valimisel tasub kindlasti nõu pidada spetsialistiga ning selgitada, missugust varustust on täpsemalt tarvis. Korralik suusavarustus võib vastu pidada ka kümme aastat.

Odavaima suusakomplekti (suusad, sidemed ja saapad) võib saada juba 120 euro eest. Lisandub keppide hind (alates 25 eurot). Klassikalise ja vabatehnika suusad on erinevad. Klassikasuuskade puhul tuleb arvestada näiteks inimese kehakaaluga, uisusuuskade puhul see nii oluline pole.

Harrastaja võib suuskade (nt Fischeri suuskade) ostul arvestada 125-170eurose väljaminekuga. Võistlussuuskade puhul (nt Tartu maratoni sõitmiseks) jäävad hinnad 260 euro kanti.

Korralike suusarõivaste puhul tuleks arvestada umbes 200eurose väljaminekuga.

Suusasaabaste puhul tuleks jälgida saapa sobivust ning liistu. Hinnad algavad 119 eurost.

Suuski tasub hoida suusakotis. Nii on kogu varustus ühes kohas ning samuti kaitseb suusakott suuski tolmu eest. Suusakoti hind alates 16 eurost.

Suuskade transportimiseks saab auto katusele kinnitada suusaboksi. Lisaks suusaboksile tuleb muretseda ka katuseraam. Boksi hinnad algavad 420 eurost, lisandub katuseraami hind, umbes 60 eurot.

Allikad: Janno Prants Võru Hawaii Expressist ja Autoeksperdi kodulehekülg.

KAKS KÜSIMUSTVastab sporditeadlane Kristjan Port

Sport pakub uue ja emotsionaalse tegevuse, mis aitab viia mõtted ja tähelepanu mujale. Ühtlasi parandab kehaline aktiivsus ainevahetust ja verevarustust. Kuna psüühilise stressi faas on meie pika evolutsiooni käigus olnud pea alati seotud füüsilise tegevusega ja niinimetatud stresshormoonid valmistavadki keha selleks ette (kõrgem pulss, vererõhk, rasvadepoodest vabanevad rasvhapped, vere suhkrutaseme tõus jne) ja seda kõike võib pidada kehale kulukaks, siis kaasajal piirdub töökohal sündiv stress just selle osaga. Ühtlasi nõrgeneb vähe liikuv keha endisest ja nii sünnibki olukord, milles iga stressreaktsioon muutub otseseks terviseriskiks. Seetõttu on kehaline aktiivsus loomulik päeva osa nii stressreaktsiooni lõpufaasina mille tulemusel kasutatakse ära vereringesse vabanenud ohtlikud rasvhapped ja elimineeritakse osa stresshormoone. Ühtlasi muutub keha tugevamaks või vähemalt säilitab oma võimet argisele stressile paremini vastu panna. Ning sugugi väheoluline pole evolutsiooni poolt kasuliku tegevuse motiveerimiseks "välja mõeldud" viis premeerida füüsilise töö tegijat meelehea tundega.

Kuna enamik ettevõtjaist teeb sporti harrastaja tasemel, siis mida võiks soovitada inimesele, kes tahab spordi abil hoida tasakaalus nii keha kui vaimu?

Vastus on juba küsimuses - sport peaks olema samuti "tasakaalukas", see tähendab haarama kogu keha, mitte piirduma ühekülgse ja mugavaks muutuva tegevusega. Ühtlasi on tänaseks teada, et rahulik ja regulaarne liikumine mõjuvad hästi ajutegevusele kuni uute ajurakkude loomiseni välja. Viimaseid siis tuleks piltlikult öeldes vaimse tegevuse abil kaasata olemasolevasse võrgustikku. Järelikult tasub lisaks liikumisharrastusele uurida seda ümbritsevat kultuuri ja inimese maailm rikastub nii parema keha kui avarama ellusuhtumise kaudu.