Eesti ei plaani riigifirmasid börsile viia

21. jaanuar 2014, 00:00

Leedu on valmis kaaluma riigifirmade viimist kohalikule börsile, põhjendades käiku kapitali väljavoolu ja börsi elavdamisega. Tallinna börs näeks siinsete riigifirmade avalikule pakkumisele esitamist Eestile kasulikuna, kuid ministeeriumid ei plaani lähiajal sellist sammu astuda.

Leedu energiaminister Jaroslav Neverovic teatas eelmisel nädalal Bloombergile, et Leedu riigifirmade aktsiate börsile viimine aitaks pidurdada kohaliku kapitali väljavoolu ja elavdada börsi. Leedu ministri sõnul aitaks selline käik ühtlasi rahastada riigile tähtsaid projekte.

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna­juhataja asetäitja Tarmo Porgand teatas, et praegu pole ühegi riigi osalusega äriühingu aktsiate börsile viimine töös. Tema sõnul peab riigifirmade aktsiate noteerimine börsil toimuma komplekssena, seejuures tuleb tasakaalustatult arvestada nii ettevõtte kui ka riigi erinevate rollide huvisid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teatas samuti, et praegu pole riigifirmade börsile viimine teemaks. Praegu on arutelus hoopis ettevõtete omaniku ootused ja nõukogudesse liikmete nimetamise põhimõtted.

Pikemas plaanis tooks börsile minek kasu. NASDAQ OMX Tallinna juhi Rauno Klettenbergi sõnul on suures plaanis riigi majandusele ja ühiskonnale kasulik, kui börsile tulevad riigiettevõtted, mis  vajavad arenguks lisaraha või mille juhtimiskultuuri on vaja avalikkusele läbipaistvamaks muuta.

Klettenbergi meelest on diskussioonis kaduma läinud kõige tähtsam küsimus – kuidas saaksid kriitikatulvata börsile tulla riigiettevõtted, kel on selleks selge eesmärk ja vajadus. “Lisaks  majanduslikele argumentidele on siin oma osa kindlasti ka poliitilisel aspektil ja poliitikute tahtel,” lisas ta.

Klettenbergi ütluste järgi loob suurte riigiettevõtete börsiletulek suurepärase rahapaigutus- ja teenimisvõimaluse eelkõige Eesti kodanikele, kes saaksid hoiustel seisvat raha tootlikematesse varadesse paigutada.

USA suurima elektroonilise börsi NASDAQi omanikfirma NASDAQ OMX Groupi tegevjuht ­Robert Greifeld ütles 2012. aastal Äripäevale antud intervjuus, et Eesti võiks kapitalituru elavdamiseks ja välisinvestorite meelitamiseks kaaluda omanduses olevate suurettevõtete börsile viimist ning rohkema pensioniraha investeerimist Eestisse.

Alates 2003. aastast Nasdaq-OMXi juhtinud Greifeld tunnustas Eesti haritud tööjõudu ja tahet muuta siinne elu paremaks.

Väikeste riikide börsid ei saagi olla hiiglaslikud. Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi meelest pole börsi elavdamine riigiettevõtete noteerimise teel arenenud riikides prioriteetne. “Väikeste  riikide börsid ei pea ega saa olema kunagi Frankfurdi börsi mõõtu,” lausus Palm.

Ta ütles, et integreerunud maailmas ei saa Eesti finantsturgu vaadelda lahus Euroopa turgudest ega kanalitest, mille kaudu leiab väliskapital tee Eestisse – Eesti edu sõltub palju väikeettevõtetest.

Kui projektide riski ja tulu suhe on hea, leiab väliskapital Palmi sõnul alati tee riiki. “Sellepärast muretsema ei pea. Muretsema peab töötavate ideede ja  ettevõtlikkuse nappuse pärast,” lisas ta.

Palmi sõnul eeldatakse tõsiselt võetava riigi puhul kontrolli strateegiliste valdkondade üle, mis tõstab riigi turvalisust ja lubab riigi, sealhulgas erasektori jaoks vajaliku taristu arengut suunata lähtudes pikaajalistest ja erasektoriga võrreldes laiematest eesmärkidest. Tema teatel sünnib riigi majandusedu tavaliselt tugeva  riigi- ja erasektori koostöös.

Riigivarade väärtuse pikaajalist tootlust aitab Palmi hinnangul tõsta nutikas panustamine riigiettevõtete omakapitali, mis lubab riigile pikaajalist dividenditulu ja vajalike struktuurreformide eestvedamist. Tema sõnul lubab tugev oma­kapital kaasata praeguste madalate intresside juures võõrvahendeid soodsa intressi juures näiteks  võlakirjaturult või laenurahana.

Palmi ütluste järgi on aktsiakapitali hind suur võrreldes pikaajalise laenurahaga, mis seletab, miks paljud Rootsi ettevõtted laenavad raha võlakirjaturult. Pikaajalise laenuraha kasutamine ­aitab peaökonomisti teatel tõsta investeeringu tootlust ja optimeerida ressursside kasutamist; pikaajalise  tähtajaga võõrvahendite kaasamine lubab investeerida pikaajalist tulu loovatesse projektidesse, mis toodavad mõõdetavat tulu ja aitavad kasvatada eksporti.

Eraomanike kaasamisel võib olla kõrvalmõjusid. “Riigiettevõtetest laekuv dividenditulu laekub riigieelarvesse ja jaotub seega võimalikult ühtlaselt kodanike vahel. Varasemalt tehtud riigiinvesteeringud loovad  kodanikele pikaajalist tulu ja seda ei saa alahinnata, kui tahame üldist heaolu tõsta,” ütles Palm.

Tema sõnul võib eraomanike kaasamisel aktsiakapitali olla muid  kõrvalmõjusid. Näiteks võib see kallutada riigiettevõtete juhtimise lühemaajalise kasumi teenimise poole ja takistada edaspidi ka riigikapitali ja välisabi  kaasamist pikaajaliste projektide finantseerimiseks.

“Saksamaal on kohati välditud isegi oluliste eraettevõtete, nagu börsi, ülevõtmist omanike poolt, kelle puhul on  risk, et domineerivad lühiajalise kasu teenimise eesmärgid. Ka riigiettevõtet peaks juhtima paljuski eraettevõttega sarnaselt. Konkurents tuleb kasuks,” lisas ta.

 

Tasub teada

  • Riigil osalus kokku 32 ettevõttes

Haldab majandus­ministeerium
Kokku 16 ettevõtet: A.L.A.R.A, Eesti Loots, Eesti Post, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Eesti Liinirongid, Elering, Estonian Air, KredEx Krediidikindlustus, Metrosert, Saarte Liinid, Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Teede Tehnokeskus, Lennuliiklus­teeninduse AS, Eesti Teed, EVR Cargo.

Haldab rahandus­ministeerium
Kokku 7 ettevõtet: Eesti Loto, Eesti Raudtee, Eesti Energia,­ Riigi Kinnisvara, Rocca al Ma­re Suurhall, OÜ Pro-tooted, Levira.

Ülejäänud 9st on 4 keskkonnaministeeriumi, teised justiits-, sise-,  põllumajandus- ja sotsiaalministeeriumi ning RMK hallata.

Allikas: rahandusministeerium

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. January 2014, 16:49
Otsi:

Ava täpsem otsing