Globaalsed riskid aastal 2014

Sirje Rank 20. jaanuar 2014, 10:53

Maailmamajandust lähikümnendil ohustav suurim risk on kasvav lõhe rikaste ja vaeste vahel, kuid järjest tõsisemalt tuleb valmistuda ka interneti kaitseks.

Maailm võib olla “vaid ühe hävitava tehnoloogia kaugusel”, et internet ei oleks enam usaldusväärne kanal ei äriks ega kommunikatsiooniks, hoiatab homme Davosis algava Maailma Majandusfoorumi (WEF) eel valminud raport globaalsetest riskidest.

Sest kaitsta on alati raskem kui rünnata. Ning haavatavus kasvab, kui interneti kasutus järjest laieneb – sama infrastruktuuri kasutavad nii e-raamatud kui targad elektrivõrgud.

“Oht internetile tähendab järjest enam ohtu kõigele,” nendib raport.

Läinud aastal Edward Snowdeni paljastustest lahvatanud nuhkimisskandaal on aga riikide koostöövalmidust pigem kahjustanud ja soodustanud interneti “balkaniseerumist”. Näide sellest on, et umbusaldades USAd, kaaluvad teisedki riigid Brasiilia ja ELi eeskujul seadusi, mis ei võimaldaks oma riigi kodanikke puudutava info säilitamist väljaspool riigipiire.

“Usalduse ja kindlustunde puudumine kiirendasid finantskriisi ja võivad olla sama laastavate tagajärgedega ka küberšokkide tõrjumisel,” hoiatab raport.

Üheksandat aastat ilmuva riskiraporti aluseks on 700 maailma otsustaja ja äriliidri seas läbi viidud küsitlus, kus paluti nimetada lähikümnendi suurimad riskid ning hinnata nende tõenäosust ja mõju.

Kõige tõenäolisemaks riskiks maailmamajandusele, mis ei ole enam akuutses kriisis, kuid kus toibumine on vaevaline,  hinnati kärisev sissetulekute vahe vaeste ja rikaste vahel. See tekitab ühiskondlikke pingeid ja poliitilist ebastabiilsust.

“Majanduskasvu aeglustumine on toimunud olukorras, kus majanduslik ebavõrdsus on süvenenud, kuna järjest väiksem osa rahvuslikust kogutulust läheb töötajatele,” nentis Klaus Schwab, kes on maailma poliitilise ja ärieliidi aasta tippsündmust korraldanud juba 44 aastat. “Süsteemid, mis tekitavad ebavõrdsust või ei suuda seda pidurdada, külvavad omaenda hävingu seemneid. Ent nii tihedalt läbipõimunud maailmas ei ole selget lahendust, kuna kergesti liikuv kapital kannustab globaalset maksukonkurentsi.”

Süveneva ebavõrdsusega haakub noorte kõrge tööpuuduse teema, millel riskiraport tänavu pikemalt peatub, hoiatades “kadunud põlvkonna” eest.

“2010. aastal täisikka jõudnud põlvkond on silmitsi kõrge tööpuuduse ja väga kehvade karjääriväljavaadetega, mis pärsib nende jõupingutusi oma tuleviku ehitamisel ja suurendab sotsiaalsete rahutuste ohtu,” nendib raport.

Traditsiooniline haridus on läinud järjest kallimaks, kusjuures pole mingit garantiid, et omandatud oskustega ka midagi peale on hakata.

“Arenenud riikides astub hulk lõpetajaid ellu kallitest ja vananenud haridussüsteemidest suurte võlgade ja puudulike oskustega,”  kirjutatakse raportis, kust ilmneb, et umbes 300 miljonil noorel maailmas (üle 25% maailma noortest) ei ole tootvat tööd.  Teist nii palju on madalapalgalisi põllutöölisi või linnanoori.

Sellises ulatuses noorte tööpuudus on inimkapitali raiskamine, mis õõnestab majanduse kasvupotentsiaali ajal, mil elanikkonna vananemine eeldab noortelt – vastupidi – järjest suuremat panust. Teisalt riskib perspektiivi puudumine noored poliitiliselt radikaliseerida või kuritegelikule teele viia.

Mõjult kõige laastavamaks, kuid mitte kõige tõenäolisemaks, riskiks hindasid liidrid uut võlgade kuhjumisest tingitud maksevõime kriisi mõnes suuremas majandusruumis. USA avaliku sektori võlg on üle 100% SKPst, Jaapanil üle 230% ja ka euroala keskmine on üle 90% kärbetest hoolimata. Igal hetkel võivad turud otsustada, et selline võlakoorem pole jätkusuutlik. Aastast 2008 on järjest kasvanud ka Aasia riikide võlakoorem.

Enim nimetatud riskide seas olid kõrgel kohal ka looduskeskkonna ja kliima soojenemisega seotud riskid.

“Ükskõik kuidas neid riske reastada, on igal välja toodud riskil potentsiaal põhjustada suurt kahju üle kogu maailma,” kommenteeris riskiraportit WEFi peaökonomist Jennifer Blanke.

Sest globaliseerunud maailmas on kõik omavahel tihedasti seotud, mis eeldaks probleemidele lahenduste otsimist globaalsel tasandil.

Siin nendib raport, et globaalsed institutsioonid praegusel kujul ei ole suutnud lahendusi pakkuda – valitseb arvamuste kakofoonia. See süvendab avalikkuse üldist pettumist institutsioonides. Poliitikud on keskendunud pigem lühiajalistele kohalikele majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, süvendades vaakumit globaalsete protsesside juhtimises.

Vaakum globaalses juhtimises on otsene etteheide Davosis kogunevatele liidritele. Kohale on tulemas vähemalt 20 keskpanga juhti ja 40 valitsusjuhti, rääkimata suurfirmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidest. Kokku oodatakse ligi 2500 osalejat.

Suurima mõjuga globaalsed riskid

1. Eelarvekriis suures majandusruumis
2. Kõrge struktuurne tööpuudus
3. Veepuudus
4. Väga suured sissetulekute vahed
5. Suutmatus kliima soojenemist pidurdada ja sellega kohaneda
6. Sagedasemad looduskatastroofid
7. Vaakum globaalses juhtimises
8. Toidukriis
9. Suure finantsinstitutsiooni kollaps
10. Suured poliitilised/ühiskondlikud vapustused

Suurima tõenäosusega riskid

1. Suured sissetulekute vahed
2. Ekstreemsed ilmastikuolud
3. Töötus, alakoormatus
4. Kliimamuutused
5. Küberrünnakud


Allikas: “The Global Risks 2014”

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    20. January 2014, 10:53
    Otsi:

    Ava täpsem otsing