Logistika. Iseteenindus pakub teistmoodi ostukogemust

Juba 2009. aastal võeti Tartu Tarbijate Kooperatiivi Lembitu Konsumis kasutusele iseteeninduskassad. Möödunud aasta sügisel paigaldati ekspresskassad ka Kristiine ja Rocca al Mare Prismasse. Selver hakkas iseteeninduse peale mõtlema 2010. aastal.

Ajavõit suurtele ostudele. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul tähendavad uuenduslikud lahendused enamasti suuri investeeringuid. Neil on mitu head mõtet, näiteks elektroonilised hinnasildid, kuid tuleb oodata õiget aega.

SelveEkspressi idee jõudis teostuseni 2011. aastal. “Välistasime kohe mitmel pool Eestis kasutusel oleva iseteeninduskassa, sest see ei sobi suurteks ostudeks,” rääkis Vilu. Ta selgitas, et Selve­Ekspress seevastu annab suurima ajavõidu just mahukate ostude puhul.

Sobiv teenusepakkuja leiti IT-partneri abiga koguni nii kaugelt kui Itaaliast.

Lai kasutajaskond. Vilu märkis, et kõik kliendid ei peagi iseteenindust omaks võtma. “Aga praeguseks on teenuslepingu sõlminud 74 000 inimest, kellest 25 000 kasutavad selvepulti sageli,” rääkis ta ja märkis, et sellega on Selveri ootused täitunud. “Usume, et teenuse edasiarendamisel ning laiendamisel võidame kliente juurdegi,” lisas Vilu.

ETK turundusdirektor Andres Lember rääkis, et esialgu võttis külastajatel ekspresskassadega harjumine aega. Firma oli Tartus esimene, kes sellist tehnoloogiat juurutas.

Ajaga on kasutajate arv tõusnud.  ­“Ootasime, et kasutajad on eelkõige noored, aga kogemus näitab, et spekter on palju laiem – ka vanemad inimesed on altid uuendusi vastu võtma,” lisas Lember.

Iseteeninduse laienemisplaanid. Prismade eks­presskassad on Prisma Peremarketi turundusjuhi Silver Säga sõnul veel katsetusfaasis ja aparaatide kasutusmugavuse ja -kiiruse parandamiseks kogutakse klientide tagasisidet.

“Oleme positiivselt üllatunud, et kliendid on selle lahenduse väga kiiresti omaks võtnud. Esimese kuu lõpuks kasutas Prismades ekspresskassasid iga päev märkimisväärne hulk klientidest,” ütles Säga.

“Kui pilootprojekt kahes Prismas õnnestub, plaanime ekspresskassad kasutusele võtta ka teistes Tallinna Prismades,” rääkis Säga.

SelveEkspressi teenus on praegu kasutusel kokku 13 Selveri kaupluses. “Keskendume tänavu pigem teenuse edasiarendamisele kui laienemisele, aga kindlasti kasvab pikas plaanis ka iseteenindust pakkuvate kaupluste arv,” lausus Vilu.

Lembitu Konsumi ekspresskassad on ­siiani ETK Grupi kauplustes ainsad. Lember märkis, et sellised kassasüsteemid pole odavad ning nendega kaasnevad suuremad turvariskid. “Siiski kaalume kindlasti üle kogu ETK Grupi iseteeninduskassade kasutusele võtmist ­uute kaupluste rajamisel,” lubas Lember.

Põhjuseks tõi Lember tööjõukulude kokkuhoiu pikemas perspektiivis.

Mugav ostlemine. “Tööjõukulude kokkuhoiu kõrval on iseteeninduskassade oluline eesmärk pakkuda ostjale teistmoodi ostukogemust – privaatsust ostu sooritamisel. Väiksema ostu sooritajad saavad aga kiiremini arveldada,” rääkis Lember.

Ta lisas, et oluline on vastata tarbija ootustele, ja praegu soovib tarbija ikka uusi lahendusi ja innovatsiooni. “Lembitu Konsumis on näiteks kasutusel kahe ostukoti lahendus, sellega saab teenindada vajadusel ka käruga ostjat,” selgitas Lember.

Vilugi oli seisukohal, et iseteeninduse kasutuselevõtu peamine eesmärk on pakkuda kliendile alternatiivi ostumugavuses.

Tema sõnul peavad kliendid SelveEkspressi plussiks eelkõige kiirust ja ajavõitu ning seda, et ostusumma ja kaupade nimekiri on pidevalt silme ees. “Kõige keerukamaks on kujunenud pistelise ostukontrolliga harjumine, mis on osa klientide meelest elementaarne, aga teistele põhjustab meelehärmi,” lisas Vilu.

Ta lisas, et enne teenuse kasutuselevõttu tuleb arvestada, et süsteem ei ela oma elu. “Seda tuleb pidevalt arendada ja klientidele tuleb teenuse kasu lihtsalt selgitada,” märkis Vilu.

Tarbijate meelitamiseks peab süsteem olema lihtne

Iseteenindus peab klientidele olema lihtsasti arusaadav ja kergesti leitav, märkis iseteenindus- ja kassasüsteeme pakkuva Nixor EE ASi tegevjuht ­Imre Reinson. Ta rääkis, et sõltuvalt kaubandusvaldkonnast tuleb iseostlemisse ka erinevalt suhtuda. “Näiteks saab ka moekaubanduses ja ehituskauplustes iseskaneerimist kasutada, kuid selle kasulikkus tuleb seal esile teisiti kui toidukaupluses,” märkis Reinson. Siis on tema sõnul tegu digitaalse ostuassistendiga, mida kasutatakse koos teenindajaga. Sellise teenuse puhul käib maksmine teenindaja või kassiiri juuresolekul.Kõik detailid sõltuvad väga palju aga konkreetse kaupluse vajadustest, keskkonnast ja võimalustest. Ta selgitas, et iseteenindust planeerides tasub ettevõtjal läbi mõelda, kuidas uus süsteem sobib ülejäänud müügiprotsessiga. “Üleoptimeerituna mini­lahendusena juurutades on raskem saada kriitilist massi, et hinnata teenuse tegelikku potentsiaali ja kasulikkust,” ütles Reinson.

 

Iseskannimine – mobiilne personaalne kassa. Poodi sisenedes võtab klient skanneri, millega kõik kaubad enne kotti panemist ära registreerib. See­järel läheb klient isemakseterminali.Alates 2011. aastast kasutusel Selverites.

Iseteeninduskassa – kassa ilma kassiirita. Klient paneb kaubad korvi. Kassasse jõudes tuleb kliendil kõik kaubad skanneriga registreerida, nagu muidu teeb müüja tavakassas. Alates 2009. aastast kasutusel Tartu TK Lembitu Konsumis ja Keila TÜ Rõõmu Kaubamajas. 2013 sügisest Prismades.Mõlemad lahendused teevad ostmise kiiremaks ja mugavamaks, aga erinevalt.Iseteeninduskassa on eelkõige arendatud selleks, et teha kiiresti väiksemaid oste. Iseskannimine on aga loodud keskmiste ja suuremate ostude jaoks.Oluline on teada, et iseskannimine ja iseteeninduskassa ei ole konkureerivad lahendused, vaid täiendavad teineteist.Suuremates kauplustes võivad olla kasutusel mõlemad lahendused korraga.Kasutajaid oleks tõenäoliselt mõlemal lahendusel, sest nad teenindavad erinevate vajadustega kliente.

 

Tasub ära suuremates poodides

Erkki Erilaid, Maxima Eesti OÜ kommunikatsioonijuhtMeil on iseteeninduskassad olemas mitmes Leedu ja Läti kaupluses. Praegu käib nii-­öelda katseaeg, kuidas sellised kassad klientidele meeldivad ja kui palju neid kasutatakse. Eestisse tulevad sellised kassad juba lähiaastatel.Kindlasti rajame siia ka rohkem suuremaid kauplusi, kuhu on iseteeninduskassade paigutamine efektiivsem.

Tehnika võib ajale kiiresti jalgu jääda

Katrin Bats, Rimi Eesti Food ASi pressiesindajaLoomulikult oleme ka meie kaalunud iseteeninduskassade süsteemi kasutuselevõttu. Oleme lisaks otsinud teisigi süsteeme, millega kvaliteetsemalt ja kiiremini teenindada.Tegemist on väga kiirelt areneva valdkonnaga, kus uusi lahendusi tuleb pidevalt juurde. Iga tehtud investeering võib ­õige pea olla vananenud.Küll aga on maailmas veel teisigi erinevaid iseteenindussüsteeme ning nende kasutuselevõttu kindlasti tulevikus ka kaalume.