Teeme parema tulumaksu

Kuigi Eesti tulumaksusüsteem on olnud eeskujuks paljudele Euroopa riikidele (kasutusele on selle võtnud küll ainult Makedoonia), võib arvata, et selle kunagiste eeliste mõju on praeguseks osaliselt kadunud. Maksusüsteemi korrastamiseks tuleks leida uuenduslikke lahendusi, säilitades üldjuhul maksuvabastused ettevõtete investeeringutele. Praegune seadus kehtib nii firmadele kui ka eraisikutele juba aastast 2000.

Eesti tulumaksuseadusest puudub mitu ­euroopalikku mõistet, näiteks “mikroettevõte” ja “tööjõu rent”. Mikroettevõte on Euroopa ettevõte, mille aastakäive on alla 600 000 euro. Soomes ja Lätis on need mõisted seadustes sätestatud. Samuti on neis riikides väikeettevõtetele palju soodustusi. Soome ettevõtete tulumaks on langenud Eesti omast madalamale – 20%-le. Lätis on ette­võtte tulumaksu määr 15%. Ainult Küprosel ja Maltal on see veel madalam – 5–10%.  Teatud kulusid on lubatud maksustatavast tulust maha arvata. Talumajapidamistele ja põllumajandusettevõtetele kehtivad mitmed maksusoodustused.

Eesti ettevõtete tulumaksuvabastus ei saa püsida igavesti. Välisinvesteeringud vähenevad ja loodetud efekti enam pole. Tasub kaaluda üle 20 miljoni euro netotulu maksustamist tulumaksuga. See tähendab, et 21 miljoni euro tulu pealt tuleb ettevõtetel tasuda 200 000 eurot aastas. “Eelarveauku” hakkavad  täitma sellised firmad nagu Eesti Energia.

Säte ei tohiks olla vastuolus põhiseadusega, kui seda rakendataks 2015. aastast ja tulu laekuks 2016. aastal. 2012. aasta Äripäeva koostatud Ärikasum TOP 500s ületavad 20 miljoni piiri 22 ettevõtet, millest neli on pangad. Näiteks Tallinna Sadam ASi kasum oli 44,8 miljonit eurot, millest maksustamisele kuuluks 24,8 miljonit eurot ja tulumaks oleks 4,96 miljonit eurot ehk 11% puhas­kasumist.

Euroopa Liidu ema- ja tütarettevõtte direktiivi rakendamine ei soodusta tulumaksu laekumist liikmesriikidesse. See on tõstatanud Euroopa Komisjonis küsimuse, kas mitte liikmesriigid ei kasuta seda ära maksudest kõrvalehiilimiseks. Mullu novembris tegi EK ettepaneku direktiivi muuta. Nimelt asutavad näiteks Suurbritannia firmad Eestis tütarfirma, seejärel asutab Eesti tütarfirma äriühingu Hollandis ning seejärel asutatakse Hollandis äriühing off-shore-piirkonnas ja valdusettevõtjad jätavad maksud maksmata. Viimastel aastatel on hakanud off-shore’e vahe­lülina kasutama ettevõtjad nendest riikidest, mis omavahel eriti hästi läbi ei saa, näiteks Lätist ja Venemaalt.

Eesti tulumaksuseaduse § 50 on tekitanud küsimuse, kas 2009 tehtud soodustused välismaa ettevõtetele on õigustatud. Residendist äriühingutele võimaldatavaid maksusoodustusi peavad saama kasutada ka mitteresidendist äriühingute püsivad tegevuskohad (filiaalid), kui nad muus osas peavad residendist äriühingutega samadel alustel ettevõtte tulumaksu maksma.

Euroopa Kohtu viimaste aastate otsustes domineerib trend, et ei saa eeldada ettevõtjate maksude vältimist, vaid liikmesriigil tuleb seda iga kord eraldi tõendada. Seetõttu ei saa alati tõendada, et välisriigi äriühing ei olnud asutatud maksude vältimise eesmärgil.

Vaatamata sellele, et enamikus Euroopa riikides on soodne tütarettevõtteid pidada, eelistavad peamiselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Suur­britannia ettevõtted oma firmasid asutada hoopis off-shore-piirkondades, kuna maksuparadiisid ­aitavad makse optimeerida. Näiteks Kaimanisaartel asub eri andmetel 20 000–100 000 firmat. Ettevõtte tulumaks on 0%, kapitali juurdekasvu maks 0%. Või näiteks Limited Liability Partner­ship Suurbritannias – see on partnerlus, kus on vähemalt kaks partnerit, kelleks võivad olla ükskõik millise kodakondsusega füüsilised või juriidilised isikud. Firma ise ei maksa tulumaksu, seda peavad maksma partnerid, kui nad saavad firma tegevusest tulu. Partneritena on võimalik kasutada kahte off-shore-firmat, kes pole Suur­britannias maksuresidendid. Sellisel juhul on firma sisuliselt maksuvaba, kuid saab takistamatult tegutseda väljaspool Suurbritanniat. Nii jäävad maksud saamata.

Euroopa Komisjoni uute eeskirjade kohaselt peavad ettevõtjad maksma laekumistelt makse juhul, kui need olid kusagil mujal laenu tagasimaksena maksustamisele kuuluvast summast maha arvatud. See peaks lõpetama piiri­üleste ettevõtjate praktika kavandada oma asutuse­siseseid ülekandeid nii, et saada kasu maksude maksmata jätmisest. Meie võidaks muudatuste tulemusena 2016. aasta eelarvesse 100–200 miljonit eurot, säilitades suurettevõtete soovi investeerida Eestisse.