FIE haiguspäevade eelnõu sai korvi

"Eelnõu on koostatud koos FIEde huvide eest seisjatega ja selle eesmärk on luua füüsilisest isikust ettevõtjatele sarnane olukord nagu on palgasaajatel haigestumise korral," selgitas riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor. Tema hinnangul on FIEd praegu kehvemas seisus kui palgasaajad.

Palka saavate inimeste tööandja on kohustatud neljandast kaheksanda haiguspäevani jätkama palga maksmist 70% ulatuses. Sealt edasi tasub haigushüvitist juba haigekassa. "FIEd on selgelt halvemas seisus, kuna neil tööandjat ei ole, kes need päevad kinni maksaks. Ravikindlustuse mõttes tähendab see seda, et palgasaajatel on omavastutus kolm päeva, FIEdel aga 8 päeva pikkune," selgitas Nestor. Tema hinnangul saaks probleemi lahendada maksuseaduste muutmise abil nii, et füüsilisest isikust ettevõtjatel lubataks haiguspäevad ettevõtlustulust maha arvestada.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri hinnangul võib eelnõu suurimaks plussiks lugeda püüet pidurdada FIE-de arvu vähenemist, võimaldades neile teiste töötajatega võrdsemat haigushüvitist, samas on eelnõu miinuseks FIE tegevuse olemusest tulenev eelnõu rakendamise võimatus. "Kui haigushüvitis on haiguse tõttu saamata jäänud tulu hüvitis, siis FIE tegevuse osas ei pruugi erinevalt töötajast tähendada haigestumisest tingitud paus automaatselt tulu vähenemist," tõi Sester näite.

Tema sõnul on veel mitmeid eelnõu võimaliku rakendumisega seotud küsimusi, millele eelnõu algatajad pole tähelepanu pööranud. "Esitatud seadusemuudatus seab haigestumise tõttu mahaarvatava summa sõltuvusse eelmise aasta tegevuse tulemist. Samas sellest eelnõust ei selgu, mil viisil arvutatakse haigestumise tõttu saamata jäänud tulu näiteks eelmisel aastal kahjumiga lõpetanud FIE puhul," märkis Sester.

Tema sõnul oli väär ka eelnõu seletuskirjas väljatoodud väide, et eelnõul puudub mõju riigieelarvele. "Eelnõu tulemusel väheneb sotsiaalmaksu laekumine," tõi Sester välja.

Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral