Hoiu- ja laenuühistute haavatavus pankade omast suurem

22. jaanuar 2014, 00:00

Reedel tunnistas Leedu Keskpank maksejõuetuks Baltimaade suurima hoiu- ja laenuühistu Vilniaus Taupomoji Kasa. Danske Banki Eesti filiaali tegevjuhi Aivar Rehe sõnul on ühistute mõju ja olulisus Eesti finantssüsteemis väike, kuid järelevalveline tähelepanu ei tohiks olla nende suhtes väiksem kui pankade suhtes.

“Ühistud hoiustavad ja laenavad inimeste raha. Laenamine aga tähendab riskide võtmist tulu teenimise eesmärgil,” rääkis Rehe. “Riskide võtmisel ja tulu teenimisel on seos. Kõrge riski võtmine eeldab kõrgemat tulu. Kõrgema riski võtmine aga võib tähendada tõsiseid laenu tagasimakse häireid, ka võimalust laenatud raha üldse mitte tagasi saada.”

Tema sõnul kohustab laenutegevus automaatselt ühistut välja töötama ja järgima riskipoliitikat. See kontseptsioon peab olema arusaadav ja kindlasti kättesaadav hoiustajatele. Riskipoliitika peab tagama võimaliku kaitse hoiustajatele, et vältida situatsiooni, kus liigne riskide võtmine takistab hoiuste lepingulist ja tähtaegset välja­makset klientidele.

Riske tuleb hajutada. “Soovitan praegustel ja potentsiaalsetel uutel ühistu hoiustajatel kindlasti tutvuda põhjalikult riskipoliitikaga. Kõrge intress ei tohi olla ainus alus otsuse tegemisel,” hoiatas ­Rehe. See on praktiline soovitus ja näiteid ei pea otsima kaugelt, lisas ta.

“Väga kurb moment oli see, kui osa Eesti hoiustajaid, kes valisid kõrgete intressidega tollase ­Snorase panga, pidid hiljem kaotama pea kogu hoiustatud raha,” tõi Rehe näite.

Ta soovitas järgida alati riskide hajutamise põhimõtet, seda ka oma hoiuste puhul.

Hoiu-laenuühistu hoiused ei ole tagatud seaduse mõistes. “Siin ei tohi seadusandja teha järeleandmisi ja tuleb ka hoiu-laenuühistutele luua süsteem, mis kaitseb vähemasti mõistlikul määral hoiustajate vara,” ütles Rehe.

Ehkki Eesti hoiu-laenuühistute turg on väike, on Tartu Hoiu-laenuühistu teinud viimase kahe aasta jooksul hüppelise kasvu, kergitades varade mahtu üle kuue korra ning haarates poole laenuühistu turust. Kui 2011. aasta lõpus oli Tartu Hoiu-laenuühistul varasid veel 1,4 miljonit eurot, siis aasta hiljem 3,8 miljonit ning eelmisel aastal juba 8,8 miljonit eurot.

Eesti ligi 19 miljoni eurosel hoiu-laenuühistu turul on Tartu Hoiu-laenuühistu osakaal kahe aastaga kasvanud 13 protsendilt koguni 48 protsendile.

Pidev töö klientide leidmiseks. Tartu Hoiu-laenuühistu juhi Andro Roosi sõnul on kiire kasvu taga info levik. “Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu on selle nimel teinud ka pidevat tööd nii raadios, teles, ajalehes kui ka konverentsidel/seminaridel. Me ei promo agressiivselt oma laenu- ega hoiusetingimusi, vaid pigem harime inimesi,” täpsustas Roos.

Ühistu juhi sõnul ei oodata liikmeks neid, kes jooksevad nende juurde soodsate laenu- või hoiusetingimuste tõttu, vaid ühistegevuse kasulikkuses veendunud eestimaalasi.

Roosi sõnul näevad nad võimalust ka tulevikus edasi areneda. Eesmärk on võtta vastu hoiuseid ja nende abil anda välja tagatud investeerimislaene eestimaistele ettevõtetele, eelkõige tootmise ja ekspordiga tegelejatele. “Pangad on keskendunud tarbimislaenudele – ka eluasemelaen on tarbimislaen –, eestimaalaste elukvaliteedi kasvuks on aga vaja Eestimaal ise toota ja seda toodangut eksportida,” märkis ta.

Möödunud reedel Baltimaade suurima hoiu- ja laenuühistu Vilniaus Taupomoji Kasa maksejõutuks muutumise pärast ei peaks Eesti Hoiu-laenuühistu liikmed Roosi sõnul muretsema, sest välja antud laenud on tagatud – kinnisvarahüpoteek, käendused, garantiikirjad, pandid jne.

Lisaks tõi Roos veel garantiina välja, et Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu kuuluvad ühistud on pikaaegse tegevusega tõestanud end rahvusvahelisi ühistegevuse põhimõtteid järgivate ühistutena.

  • Baltimaade suurim hoiu- ja laenuühistu on maksejõuetu

Leedu keskpank tühistas eelmisel reedel litsentsi ja tunnistas maksejõetuks Baltimaade suurima laenu- ja hoiuühistu Vilniaus Taupomoji Kasa.

Keskpanga teatel ei vastanud ühistu kapitaliadekvaatsus, likviidsus ja teised näitajad nõuetele.

75 Baltimaades tegutseva laenu- ja hoiuühistu seas oli Vilniaus Taupomoji Kasa ajalehe Verslo Žinios andmeil suurim. Ühistu varade maht ulatus eelmise aasta 30. septembri seisuga 324 miljoni Leedu litini (94 miljonit eurot).

Keskpanga teatel maksab riiklik hoiuste tagamise fond hoiustajatele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul välja 230 miljonit litti.

“Hoiuste tagamise fond teeb kõik endast oleneva, et hoiustajad saaks raha kätte võimalikult kiiresti,” märkis fondi juht Aurelia Mazintiene.

Esialgsete andmete kohaselt peaks fondi kaudu raha tagasi saama umbes 8000 inimest.

Leedu finantskuritegude ­uurimisteenistus teatas veel reedel, et grupp eraisikuid on maksejõuetuks tunnistatud Vilniaus Taupomoji Kasast välja petnud 19 miljonit litti.

 

Mis on mis

  • Hoiu-laenuühistud

Ühistulised rahaasutused, eesmärk on pakkuda oma liikmetele finantsteenuseid.
Põhilised pakutavad teenused on hoiused ja laenud, kuid üha enam hoiu-laenuühistuid on hakanud pakkuma veel teisigi finantsteenuseid, näiteks garantiid, liisingut või faktooringut, mis võimaldab liikmel saada kõik vajalikud teenused ühest kohast.
Võivad sageli aidata liikmeid kas läbi tütarettevõtte või koostööpartneri kindlustuse valdkonnas.
Kliendid on kõik ühistu omanikeks. Ühistu tegevusega teenitud kasum kuulub ühistu liikmetele ning kasumi võib aasta lõppedes ühistu liikmetele välja jagada.

Allikas: Eesti Hoiu-laenuühistute Liit

 

Tasub teada

  • Liidus 9 ühistut

Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu liikmed tegutsemispiirkonna järgi

Kogu Eesti
Tartu Hoiu-laenuühistu
Metsa Hoiu-laenuühistu

Harjumaa ja Tallinn
Loo Hoiu-laenuühistu

Viljandimaa
Leie Hoiu-laenuühistu

Raplamaa
Kehtna Hoiu-laenuühistu

Tartumaa
Kambja Hoiu-laenuühistu

Järvamaa ja Virumaa
Maaelu-Edendamise Hoiu-laenuühistu

Saaremaa
Saaremaa Hoiu-laenuühistu

Põlvamaa
Põlvamaa Hoiu-laenuühistu

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. January 2014, 18:44
Otsi:

Ava täpsem otsing