Kui muuta ei saa, kohane ruttu

Alanud 2014. aasta peaks seega paljude, isegi enamiku ettevõtete jaoks olema muutumise ja muutmise aasta. Mida varem muudatused teha, seda valutumaks kogu kohanemisprotsess osutub, seda väiksem on võimalik kulu ja kiiremini saabub tulu.

Mullu sai paljudele ettevõtjatele selgeks, et tööjõuturul on asjad kiiresti ja pöördumatult muutunud: tööpuudusest on saanud tööjõupuudus ja see lükkab palku järjest kõrgemale. Rahvastiku vähenemine ja vananemine on tõsiasi, mis tööandjat iga järgmise aastaga järjest valusamalt näpistab, sest noorem põlvkond on lihtsalt kõvasti väiksem kui pensionilesiirdujate oma. Väljaränne võib ju mõne aasta pärast väheneda, kuid vaevalt juhtub see sellel või järgmisel aastal.

Pensioniea tõstmine teeb olukorra üksnes pisut paremaks ning tööandjail tuleb kohaneda ka sellega, et töötajad lähevad vanemaks ning nende seas on rohkem inimesi, kelle võimed on väiksemad ja kellele tavapärane kaheksa tundi töötamist ei sobi.

Eesti olulisemad eksporditurud on raskustes. Paar aastat tagasi sai rääkida suhteliselt hästi edenevatest Põhja-Euroopa majandustest, enam mitte. Soome majandusprobleemid on tuntavad ka Eestis; Rootsi puhul räägitakse võimalikust ülekuumenemisest kinnisvarasektoris ning Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal ootustest väiksem olnud. Venemaa majanduskasvu kärbitakse peaaegu iga kuu ning olude paranemisse lähiajal ei usu keegi. Läti ja Leedu kasv on Eesti omast tugevam ning tõenäoliselt liitub ka Leedu aasta pärast eurotsooniga, seega tasub taas hakata mõtlema ühtsemast Balti majandusruumist. Eesti ettevõtjatel tasub hoolega jälgida, millise suuna võtab Soome majandus ja millised ettevõtmised asendavad Nokia ja puidutööstuse.

Läänemere-äärsete maade kõrval tasuks pilk heita kaugemale – tasapisi majandusaugust välja ronivate Kreeka, Hispaania ja Portugali poole, aga ka teiste senini võõristust tekitanud Euroopa riikide poole. Sisemise devalveerimisega maadlevate riikide ettevõtted on Eesti omadele tihti uued tõsised konkurendid. Neil tasub silm peal hoida, neist võivad saada kasulikud partnerid või vihased konkurendid. Muidugi võivad julgemad vaadata ka kaugemale, kuid senini vaid Eestis tegutsejail tasub mõelda sellele, et üksnes kohalikust turust jääb vähegi tõsisema ettevõtte jaoks üldjuhul väheseks.

Rahavoog Euroopa Liidu eelarvest on praeguseks taas kõvasti kokku kuivanud. Kui läheb hästi, hakkab investeeringute raha liikuma järgmisel aastal. Kahjuks on aga väga paljud ettevõtted kümne aastaga harjunud elama Euroopa Liidu rahast ning nüüd on neil vesi ahjus. Riik ei pea selliseid riigivõtmisi maksu- või laenurahaga elus hoidma. Selliste “ettevõtete” kadumine oleks majandusele kasulik, sest sealsed töötajad võiksid kasu tuua tõelistele ettevõtetele.

Võimalik, et nii mõnigi suhteliselt hiljutine investeering tuleb korstnasse kirjutada. Tõenäoliselt tuleb kinni panna varasemal ajal edukaltki tegutsenud ettevõtmisi. Selleks peavad valmis olema nii omanikud, investorid kui ka võlausaldajad.

Kriisikogemuse võrra enesekindlamad. Eesti ettevõtjatel on põhjust olla oluliselt enesekindlamad – nad on edukalt läbinud väga tõsise majanduskriisi ja toime tulnud muutustega, mis paljudele nn lääne kolleegidele tunduvad võimatuna. Eesti ettevõtjatel on kogemus, Eesti majandusse on kogunenud kapitali, meie ettevõtted võiksid julgemalt kaaluda ülevõtmisi ja otsida võrdsemat partnerlust. Alltöövõtt on oluline ka rikastes riikides, kuid küsimus on selles, kes kui palju kasumit saab. Kindlasti peaks Eesti ettevõtjad mõtlema omatoodangu peale; samuti peab olema rohkem julgust müümisel ja hinna küsimisel, ­uute turgude hõivamisel ja vanadel turgudel positsiooni tugevdamisel. Koostööd tuleks teha palju rohkem, konkurent ei ole vaenlane.

Üpris tõenäoline, et paljudel tuleb ühtlasi kohandada oma liialt uhkeid kasumiootusi või kasvuplaane. Võimalik, et mõnigi ettevõtja peab meenutama käibe ja kasumi põhitõdesid või lõpuks hakkama õppima juhtimist ja inimestega suhtlemist. Kindel on see, et lähiaastail on vaja visata prügikasti palju vanu, 1990. aastatel omandatud teadmisi, sest nendega pole enam midagi peale hakata. Eesti majandus on hoopis teistsugune, Eesti riik on hoopis teistsugune ja ka maailm meie ümber on hoopis teistsugune.

Muudatuste tegemine pole kindlasti lihtne, kuid arusaamine, et need on vajalikud, peaks olema suuremale osale ettevõtjatest kohale jõudnud. Tuleb mõelda ja kaaluda, mida konkreetselt teha. Paljud ettevõtjad alustasid muudatustega juba eelmisel aastal, nüüd on hea aeg teistelgi asi käsile võtta ning mõtted teoks teha.