Miks me raiskame koolitusraha

Mind ennast hakkas koolitustel kuuldud tarkuste ja ideede mandumine kasutuks ballastiks kontorikapi riiulil vaevama juba aastaid tagasi. Käisin koolitusel, sain emotsionaalse laksu, sest tundus, et kuulen ja panen kirja palju huvitavaid ideid. Järgmisel päeval panin koolituselt saadud kausta töölauanurgale, nädal või kuu hiljem kapiriiulile, endale kogu aeg kinnitades, et peatselt hakkan oma tegevustes juurutama koolitusel kuuldud soovitusi. Aastaid hiljem vaatan, et kaustad on ikka riiulis. Võtan need korraks lahtigi. Meenub, et käisin sellisel koolitusel, kuid kirja pandud mõtted ei tundu enam ei huvitavad ega toredad – minu mälu ei seosta neid enam kontekstiga, kuidas plaanisin neid ideid kasutada.

Loobusin endale koolituste organiseerimisest. Võtsin lubaduse, et ei lähe enne uuele koolitusele, kui ei ole eelmisel koolitusel kuuldut kasutusele võtnud. Mulle oli arusaamatu, miks on koolitused nii kõrgelt hinnatud. Nende kasutegur tundus jäävat poolikuks. Kuskil on mingi viga.

Selle lehe toimetajana tekkis mul võimalus küsida selgitus koolitajalt endalt. Oligi viga. Minu senised koolitusplaanid olid poolikud. Koolitus ei lõppe koolitaja juures veedetud päevaga. Koolitusele kulutatud raha muudetakse tulutoovaks järgneva poolaasta jätkutegevustega. Kui jätkutegevusi ei plaanita, on suure tõenäosusega sinu peale kulutatud koolitusraha raisatud.

Minu tööandja on aastaid minu koolitusraha tühja kulutanud. Koolitustele ei ole järgnenud jätkutegevusi. Õpitu kinnistamist ei ole toimunud. Kõigil, kellel sama probleem, on nüüd võimalus olukorda parandada. Lugege läbi leheküljel 3 Kristel Jalaku artikkel ja saate juhised, kuidas edaspidi koostada täielik koolitusplaan. Kui te seda aga ei tee, siis on koolitusest efektiivsem jätta koolitusraha kulutamata.