Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parts peab homme seisukohti selgitama

22. jaanuar 2014, 00:00

Kui koalitsioonipartnereid Reformierakonnast on majandusminister Juhan Partsi väljaütlemised LNG-terminali teemal üllatanud, siis Partsi sõnul olid tema seisukohad valitsusega kooskõlas.

“Valitsuse seisukoht on, et Baltimaade, Soome ja Euroopa Komisjoni koostöö peab käivitama regionaalse gaasituru. Selle eeldus on üksteisega seotud taristuprojektide elluviimine ja tururegulatsioonide ühtlustamine,” ütles majandusminister Juhan Parts.

Soomes käies arutas ta sealse kolleegiga, et veeldatud gaasi terminali võiks rajada korraga mõlemasse riiki. Ta avaldas sama mõtet ka Soome majanduslehele Kauppalehti antud intervjuus.

Partsi sõnul arutas valitsus teemat viimati mullu kevadel, kui majandusministeerium sai ülesandeks alustada Soomega läbirääkimisi. “Kui Eesti ei üritaks kokkulepet leida, on kõige tõenäolisem, et nii Eesti kui ka Soome jäävad terminalist ilma, mis oleks kõige halvem lahendus,” seletas Parts.

Projekti valikul on Partsi sõnul määrav terminali operaatori sõltumatus praegusest turgu valitsevast gaasitarnijast ning projekti ärimudel, mille puhul eelistatakse minimaalset avaliku sektori rahastust.

“Seega on valitsuse seisukoht eelistada odavamat, kiiremat ja sõltumatut lahendust,” võttis Parts kokku. Tehtud kompromissettepanek annakski tema sõnul kokkuhoiu – oleks Eesti tarbijatele kõige soodsam, panustaks kõige küpsemale projektile, tagaks sõltumatuse, kuna erinevate operaatorite kontrollitavad terminalid maandaks riski, ja võimaldab Eestisse tarnida LNGd (veeldatud maagaasi) ükskõik millisest maailma punktist suure tankeriga,” seletas minister Parts.

Tema hinnangul ei too Eesti ja Soome vahele kavandatav merealune gaasitoru Balticconnector üksinda regiooni mingit alternatiivset gaasipakkujat, selleks on vaja ühendusi Kesk-Euroopaga (Leedu–Poola gaasiühendus). “Piisava suurusega – alates 160 000 mahutist – terminali ehitamine mõlemale kaldale tagab mõlema riigi varustuskindluse oluliselt paremini kui ühe terminali ja Balticconnectoriga lahendus,” lisas majandusminister.

Parts kinnitas, et LNG-terminal koos veeldatud gaasi mahutitega tagab korraliku varustuskindluse, sest terminali ühendus maagaasivõrguga annab igal hetkel võimaluse muuta veeldatud maagaasi tavaliseks torugaasiks ja anda varustushäirete korral või turunõudluse rahuldamiseks gaasi võrku.

Samuti on veeldatud gaasi võimalik tarnida väiksema laeva või veoautoga tarbijateni, kel puudub võrguühendus.

Parts annab homme aru. Peaminister Andrus Ansip tahab Partsi teguviisi arutada neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil. “Ma ootan, et Juhan Parts annab valitsuskabinetile põhjaliku ülevaate LNG-terminali ja Eesti-Soome gaasitoruga seonduvast. Kindlasti sooviks mõlema maa valitsus nende projektidega kiiremini edasi minna,” ütles Ansip.

Eesti ja Soome on kokku leppinud, et LNG-terminali sobivaima asukoha valimisel aktsepteerime Euroopa Komisjoni seisukohta, märkis peaminister. Selle plaani lahutamatu osa on olnud ka Balticconnector, mis ühendaks Soome gaasivõrgu Eesti omaga ning looks seeläbi võimaluse ühtse gaasituru tekkeks kolmes Balti riigis ja Soomes.

Ansip ütles, et valitsus ei ole teinud otsust hakata ühe keskse terminali asemel toetama mitut väiksemat. Niisamuti ei ole valitsus võtnud seisukohta, kas toetada Eestis LNG-terminali rajamist Paldiskisse, Muugale või mujale.

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul polnud suunamuutus õigel ajal läbi arutatud. “See on siiski valitsuskabineti arutelu, mitte erakondade dialoog, ja Juhan Parts ongi asjas vastutav minister. Võib-olla on siin natuke ka aastavahetuse puhkuste mõju, aga see suunamuutus ei olnud ­õigel ajal läbi arutatud, mis tuleb nüüd parandada,” selgitas Ligi veidi tekkinud olukorda.

“Seni on valitsuse positsioon olnud, et rahastust taotletakse gaasitorule, kuna eesmärk on regiooni gaasituru integreerimine, pigem ühiste kui riikide killustatud huvide ergutamine. Kui nüüd kerkis laevaühenduse idee, tuleb valitsusel paratamatult analüüsida, kuidas see ühiseesmärke toetab, rahastamisvõimalusi mõjutab ja seni arutatud stsenaariumiga kooskõlas on,” lisas rahandusminister.

Justiitsministri ja Partsi erakonnalaaslase Ken-Marti Vaheri hinnangul käitus Parts Eesti huvides vastavalt valitsuse otsustele.

“Valitsuse seisukoht on, et Baltimaade, Soome ja Euroopa Komisjoni koostöö peab käivitama regionaalse gaasituru. Viimati arutas teemat valitsus mullu mais, kui majandusministeerium sai ülesandeks alustada Soomega läbirääkimisi. Ja selle nimel on majandusminister ka tegutsenud,” lisas Vaher.

Alexela projekteerimisega lõppjärgus. LNG-terminalist huvituva Alexela tegevjuht Marti Hääl ütles, et neil ei sobi eraettevõtjana sisepoliitilisse arut­ellu sekkuda.

Ta kinnitas, et Alexela prioriteet pole muutunud. “Paldiski LNG arendus on Alexelale üks prioriteetseid projekte ja nüüdseks oleme koostöös Tractebel Engineering (GDF SUEZ) asjatundjatega jõudnud terminali projekteerimise lõppfaasi. See võimaldab meil siirduda peagi järgmisse etappi, milleks on ehituse peatöövõtu konkurss,” lisas Hääl.

 

Mis toimus

  • Juhan Parts käis välja oma lahenduse

Majandusminister Juhan Parts tegi eelmisel nädalal Soomes ettepaneku, et ühe suure terminali asemel, mille asukohas pole suudetud kokku leppida, ehitataks nii Soome kui ka Eestisse väiksemad LNG-terminalid. Samas peaksid need olema siiski piisavalt suured suurte LNG-aluste vastuvõtmiseks.

Euroopa Komisjon toetab reeglina suuri regionaalseid projekte, mis lõpetavad olukorra, kus ollakse sõltuvuses vaid ühest tarnijast. Soome ja Eesti on mõlemad sellises olukorras. Kui nüüd hange kaheks jagada, tekib küsimus, kas see on enam abikõlbulik.

Teine küsimus on, kuidas mõjutab hanke kaheks jagamine projekti rentaablust.
Sel nädalal kohtuvad Soome ja Eesti ametnikud Euroopa ­Komisjoniga, et ettepanekut arutada.

Soome minister väljendas heameelt, et Eesti on avaldanud kompromissivalmidust.

Valitsuskabinet ja koalitsioonipartner Reformierakond on eilse Eesti Päevalehe andmetel sellest isetegevusest jahmunud. Eriti arvestades, et Parts soovis sama ettepanekut mõnda aega tagasi soomlastele kirjalikult teha, aga valitsus keelas selle toona kategooriliselt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. January 2014, 20:27
Otsi:

Ava täpsem otsing