Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Swedbank: tööpuudus väheneb, palk kasvab

22. jaanuar 2014, 00:00

Tänavu väheneb tööpuudus 0,3%, Eesti võtab kiire palgakasvuga vahet Euroopaga väiksemaks, kuid ettevõtjaid kollitavad kvalifitseeritud tööjõu puudus ja surve palgatõusuks. Nii ennustab Swedbank eile avaldatud majandusprognoosis.

“Eelkoolitatud oskustöötaja on meil ikka haruharv leid. Need tuleb ise välja õpetada,” kinnitab masinate ja seadmete paigaldamisega tegeleva Romec Metalli tegevdirektor Aivo Saar Swedbanki väidet, et kvalifitseeritud tööjõu puudus võtab Eestis jätkuvalt maad. “Peamiselt on meil puudus keevitajatest. See pole ka päris tavaline keevitus, mida meie töös vaja läheb. Seda väljaõpet pakume kohapeal,” rääkis Saar.

Pea pooltel vaja tööjõudu. Swedbanki Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ütleb 42% Eesti ette­võtjatest, et kvalifitseeritud tööjõu puudus takistab nende ettevõtte arengut. Samas langeb panga hinnangul praegune 8,6%ne tööpuudus alanud aastaga veel 0,3%, kuid see ei paku erilist leevendust ettevõtjatele, kes otsivad häid oskustöölisi taga tikutulega.

Hiiumaal saematerjali tootmisega tegeleva OÜ Vesset tegevjuhile Toomas Pertelile ei ole see probleem võõras. “Meie praegune meeskond on väga tubli, ei saa kurta. Kui aga peaksime kvalifitseeritud kohtadele uusi inimesi otsima hakkama, läheks siin Hiiumaal keeruliseks,” sõnas ta.

Välismaal ­töötab statistikaameti andmete järgi 23 500 Eesti kodanikku, 2/3 neist Soomes ja valdavalt ehitusel. Jätkuvalt väheneva rahvaarvu tõttu aeglustub Mertsina hinnangul tööhõive ka tänavu. “Mullu oli tööpuudus 8,6%, tänavu väheneb see meie hinnangul 8,3%ni ja järgmisel aastal veel 7,8 protsendini, jäädes allapoole piiri, mil see hakkab mõjutama palgasurvet,” ütles ta.

Väikeettevõtted surve all. Mertsina ütles, et suur palgakasv jääb püsima, sest palgasurvet põhjustavad tegurid jäävad samuti kestma. “Nendeks on miinimumpalga tõus ja avaliku sektori palgakasv, mis mõjutab eelkõige väiksemaid ettevõtteid, kus on kuni 50 töötajat,” märkis ta.

Mullu kasvasid tema sõnul palgad 7,9%, tänavu aeglustub kasv 7,1%ni.  Palkade reaalkasv ehk hinnakasvuga korrigeeritud palgakasv oli mullu 5%, sel aastal prognoosib Swedbank 4,4%-list kasvu.

“Palgakasv on Eestis ületanud tootlikkust juba alates 2011. aastast. Kuna eurotsoonis on keskmine palgakasv aeglane, on meie palgakasvul praegu hea võimalus seda vahet hoogsalt vähendada, kuigi proportsionaalselt on see endiselt üsna suur,” ütles Mertsina.

Palk tõuseb enne küsimist. Ligi 20 töötajaga ASi Rõngu Mahl tegevdirektori Anu Annuse sõnul on mahlatehases teatav surve palgatõusuks olemas, eriti just miinimumpalga tõusu pärast.

“Ajaga tuleb ikka kaasas käia ja palku tõsta, kuid seda ei saa teha ühel töötajal või valitutel, palka tuleb tõsta kõigil korraga. Meil tõusid palgad möödunud aastal. Osaliselt juhtus see tänu miinimumpalga tõusule ehk siis tõstsime riigi toel ning ühe variandina tõstsime ka tulemustasusid, mis on osal töötajatest lisaks põhipalgale,” selgitas Annus.

OÜ Vesset aga üritab palka tõsta enne, kui töötajad ise palka juurde küsiksid. “Püüame palgatõusu enne ära teha, kuid tööjõuturg survestab meid sellegipoolest,” sõnas Pertel. Umbes sama suures ettevõttes Romec Metall on Saare kinnitusel sel aastal väike palgatõus plaanis, kuid täpsed protsendid on veel läbirääkimiste küsimus.

Hinnakasv aeglustub Swedbanki hinnangul tänavu 2,6%ni eelmise aasta 2,8%-lt, mis tulenes peaasjalikult elektrihinna kallinemisest. Elektrihinna tõus sel aastal enam tunda ei anna, kuid samas suurendavad kodumaist hinnasurvet ühes kiirema palgakasvuga kallinenud teenuste hinnad, kuna nende puhul on tegemist äärmiselt tööjõuintensiivse valdkonnaga.

Toidu hinnal kindel tõus. Toiduainete hindade kasv jätkab Swedbanki prognoosi järgi selle aasta esimesel poolel maailmaturul aeglustumist, kuid siis tõusevad taas aasta jagu. Naftatoodang suureneb nii USAs, Liibüas kui ka Iraanis, kuid viimastes piirkondades on palju geopoliitilisi riske, seega pole kriisikolde tekkimisel ka järsk naftahinna tõus välistatud.

Euro nõrgenemise terviklik mõju Eesti majandusele peaks ilmnema sisseostetud kaupade kallinemises.

  • Partneritest parim majandus Rootsil

Eesti kaubanduspartneritest on parimat kasvu oodata Rootsil. Rootsi majanduskasv aeglustus mullu 1%ni, kuid tänavuseks prognoosib Swedbank paremat tulemust, sest välisnõudluse toel suurenevad Rootsi ette­võtete eksport ja investeerimine.
Läti majandus kasvas mullu küll üle 4%, aga eksport ja investeeringud vähenesid. “Efekt euro kasutuselevõtust on väike, selle mõju avaldub pikema aja jooksul,” lausus Mertsina.
Ta lisas, et Läti majanduskasv kiireneb 4,8%ni. “Läti majanduses on tekkimas samasugused ohud nagu Eestis, palgakasv kiireneb, tööturg hakkab tasapisi üle kuumenema,” ütles ta.
Venemaa ostujõu indeks näitab tööstuse vähenemist ja sealset majandust hoiab üleval eratarbimine. “Venemaa on valinud kiire kasvu asemel stabiilse keskkonna säilitamise tee,” ütles Mertsina.
Soome välisnõudlus on panga hinnangul paranenud, aga sellest pole kasu, sest kulude kasv tööjõuühiku kohta on kiire. “Mullu lepiti kokku oluliselt väiksemas palgakasvus, selle otsuse mõju on pika vinnaga. Lisaks koormavad põhjanaabrite majandust struktuurilised muudatused. Meie hinnangul on Soome majanduskasv 0,8%, kuid 2015. aastal see kiireneb jälle,” arvas Mertsina.

 

Tasub teada

  • Töövõtja unistab poole suuremast palgast

94% Töövõtjatest on valmis vahetama töökohta, kui põhipalk uuel ametikohal on soovitud tasemel.

34–40% erineb soovitud neto­palk saadavast palgast, olles madalapalgaliste töötajate puhul 150–180 eurot kõrgem praegusest palgast, kõrgemapalgaliste puhul on vahe 400–500 eurot.

Lootus palgatõusuks pole töövõtjatel kuigi suur – 45% arvab, et nende töötasu lähemal ajal ei muutu, 26% ei oska arvata, kas nende töötasu lähiajal muutub.
lootusrikkamad on juhid ja spetsialistid, info- ja telekommunikatsiooni, ­õigusvaldkonna ja juhtimise ning äriteenuste töötajad.

Meeste palgad ja meeste palgaootused on kõrgemad kui naiste omad kõigis ametirühmades.

Vanuserühmadest paistavad eriti silma 25–44aastaste kõrgemad palgaootused ning noorte (16–24) suhteliselt madalamad palgad ja palgaootused.

Haridustaseme lõikes on kõrgharidusega töötajate palk ja palgaootus keskmisest tasemest kõrgem.

Piirkondadest on suuremad palgad ja palgaootused Tallinnas ja Harjumaal, mis sõltub pigem töö asukohast kui inimeste elukohast.

Suuremate organisatsioonide töötajate töötasud on reglina suuremad, aga on ka keskmisest kõrgema palgaga näiteid väiksematest ettevõtetest ja asutustest.

Allikas: Palgainfo Agentuur

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. January 2014, 20:10
Otsi:

Ava täpsem otsing