Erakool sõdib Tallinna vastu

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Arno Põdra andmeil jäeti avaldus rahuldamata ja kriminaalmenetlust ei algatata. “Avalduses polnud andmeid ühegi karistusseadustikus sätestatud kuriteo kohta,” põhjendas ta. “Eestis on teatud juhtudel kriminaalkorras karistatav kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud kohtulahendite täitmata jätmine, kuid see vaidlus puudutab halduskohtu lahendit,” lisas ta.

Lätte juhataja Anne-Lii Kerge sõnul on nad Tallinnaga maksmata arvete pärast vägikaigast vedanud 2011. aastast, mil erakoolidele tegevuskulude maksmine muutus kohustuseks igale omavalitsusele. Selle järgi peab omavalitsus maksma erakoolile oma linna õpilaste eest pearaha. Tallinn on ainsa omavalitsusena sellest keeldunud, tuues põhjenduseks, et riik pole neile selleks ressursse jaganud. Linn käib riigiga samal põhjusel ka kohtuteed.

Praeguseks on Tallinnal Keila erakoolile maksmata arveid alates möödunud aasta maist, aprilli arvest on tasutud pool. Maksmata summa on ligikaudu 12 000 eurot.

Kes ametnikest vastutab? Kerge sõnul tahtsid nad kaebuse esitamisega välja selgitada, kas ja kellel lasub Tallinna linnavalitsuses süü arvete mittemaksmise eest. “Alati öeldakse meile, et linn ei ole nõus ja linn otsustab. Linn ei saa otsustada, inimesed teevad seda,” märkis ta. “Seadusega on Tallinn kohustatud arveid maksma, nemad seda lihtsalt ei tee. Tahtsime teada, kes on need ametnikud, kes otsustavad, et lihtsalt ei täida seadust, ja mis alustel nad selliseid otsuseid teevad,” selgitas Kerge.

Tema sõnul on peaaegu võimatu linnale maksmata arvete pärast midagi teha, sest selleks puuduvad vastavad hoovad. Nii ongi tekkinud olukord, kus Tallinna ei ähvarda ükski oht arvete tasumata jätmise pärast. “Äkki on Eesti riigis ametnikud nagu pühad lehmad, ei maksa arveid ja midagi ei juhtu?” küsis Kerge.

Koolijuhi ütlust mööda arvestas Läte oma eelarve tegemisel summaga, mille nad pidanuks Tallinnalt saama. Seetõttu on neil nüüd üüri tasumisel raskusi. “Oleme tegevkulude maksmiseks sunnitud võlgu võtma,” ütles Kerge. Praeguseks on kogunenud juba kolme kuu jagu üürivõlga. “Majaomanik õnneks mõistab, et tegu on ajutise olukorraga,” märkis Kerge. “Kui ta poleks meile vastu tulnud, oleksid meil maksmata kommunaalarved ja koolimaja oleks praegu kütmata.”

Just sellisest olukorrast leidis ennast eelmisel aastal Tallinna Vaba Waldorfkool, kus võlgnevuse tõttu keerati küte maha juba märtsis. Võla tekke põhjus oli Tallinna linnavalitsuse otsus koolile pearaha mitte maksta.

Läte on Tallinna juba kaks korda maksmata arvete pärast kohtusse kaevanud, mõlemal korral on seadus kooli poolel olnud. Mullu juulis määras Tallinna halduskohus linnavalitsuse võlale lisaks ka 750eurose trahvi seaduse täitmata jätmise eest. “Tallinn kaebas otsuse edasi, nagu ka esimesel korral, nüüd oleme jälle otsapidi riigikohtusse jõudnud,” ütles Kerge.

Audentes: raha saab kätte vaid kohtu kaudu

Audentese erakooli direktori ja eraüldhariduskoolide ühenduse juhi Ahto Orava ütlust mööda on erakoolidel ainuke võimalus Tallinnalt raha kätte saada kohtu kaudu.

Orava sõnul on Tallinn võlgu kõikidele erakoolidele. “Audentese erakoolil on saamata jäänud umbes aasta jagu tegevuskulu toetust, kokku üle 200 000 euro,” märkis ta. “Kooli jaoks on see väga suur summa.”

Tema kinnitusel on Audentes linnaga tulutult kirjavahetuses olnud juba poolteist aastat. Igal korral saadakse sama vastus:  linn ei maksa arveid ära nii kaua, kuni neil on riigiga kohtutee läbitud.

Orava ütlust mööda maksis linn aasta alguses erakoolidele siiski toetusi, kuid võlgu ollakse ikka veel küllaga. “Linnal oli aasta lõpus reservis pisut raha üle ja kuna avalikus sektoris see summa järgmisesse aastasse üle ei kandu, otsustati see erakoolide vahel jagada,” märkis ta. “Sellega saime makstud esmased küttekulud, kuid umbes aasta jagu arveid on ikka maksmata,” lisas Orav.

Ühendus kaalub kohtusse minekut. Orav kinnitas, et eraüldhariduskoolide ühenduse koosolekutel on linna kohtusse andmine päevakorras olnud. “Järgmisel kokkusaamisel otsustame ära,” ütles ta.

Linn ei tohiks Orava hinnangul koole diskrimineerida, sest paljud koolid on raha puudumise tõttu raskes seisus. “Tallinn võiks seadust järgida ja oma arved ära maksta. Kui riigiga on kohtutee käidud, siis saaksid nad omavahel arved õiendada,” arvas ta.

Tallinn: rahastamine on riigi ülesanne

Tallinna haridusameti hinnangul on ringkonnaprokuröri otsus kriminaalmenetluse alustamise taotluse rahuldamata jätmise kohta õiglane, teatas Raepress.Erakooliseaduse järgi peab iga omavalitsus maksma oma elanikeregistris olevate erakooli õpilaste pealt pearaha. Rae­pressi väitel on see aga riigi ülesanne.

“Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 5 näeb ette, et kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest,” teatas Raepress. Riik ei ole linna kinnitusel seadusest tulenevat kohustust täitnud ega omavalitsustele raha eraldanud.

Raepressi teatel selgitati seaduse kehtestamisel, et sellega omavalitsustele täiendavaid kulusid ei kaasne. “Kui riik asub täitma seadusest tulenevat kohustust eraldada riikliku ülesande täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, siis on kohalikul omavalitsusel võimalik tasuda erakoolile vastav summa,” väitis linnavalitsus.

Lisaks märkis linn, et püüab eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osaleda teiste kohustuste arvel. “Nii on Tallinna linn 2013. aasta tegevuskulude eest esitatud arveid tasunud 3. jaanuaril 2014,” teatas Raepress.

Linnavalitsuse kinnitusel on omavalitsus kohustatud ülal pidama munitsipaalomandis olevaid üldhariduskoole. “Põhiseadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust osutada tasulist haridust või korraldada hariduse kättesaadavust erakoolide kaudu,” vahendas Rae­press linnavalitsususe seisukohta.

Linna teatel on erakoolide rahastamise ülesande riik võtnud vabatahtlikult ning seaduse kohaselt peab riik katma ka ülesande täitmisega kaasnevad kulud. “Riik maksab erakoolidele toetust õpetajate ja õppevahenditega seotud kulude katteks, kuid ilmselt oma ressursside piiratuse tõttu on üritanud panna õppemaksu tasumise kohustusi kohaliku omavalitsuse kanda,” märkis Raepress.