Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erakool Tallinna vastu lahingusse

    Keila erakool Läte esitas läinud reedel Põhja ringkonnaprokuratuurile avalduse, et algatataks uurimine Tallinna linnaametnike vastu. Kool süüdistab ametnikke seaduste mittetäitmises ja arvete tasumata jätmises.

    Erakooli juhataja Anne-Lii Kerge ütlust mööda on nad Tallinnaga maksmata arvete pärast vägikaigast vedanud 2011. aastast saati, mil erakoolidele tegevkulude maksmine muutus omavalitsuste kohustuseks. Selle järgi peab iga omavalitsus maksma erakoolile oma linna õpilaste eest pearaha. Tallinn on ainsa omavalitsusena selle maksmisest keeldunud, tuues põhjenduseks, et riik ei ole neile selleks raha jaganud. Linn käib samal põhjusel ka ise riigiga kohtuteed.
    Praeguseks on linnal Keila erakoolile Läte maksmata arveid alates möödunud aasta maikuust, aprilli arvest on tasutud pool. Maksmata summa on ligikaudu 12 000 eurot.
    Kerge sõnul tahavad nad kaebusega välja selgitada, kas ja kellel Tallinna omavalitsuses lasub arvete maksmata jätmise süü. „Siiani alati öeldakse meile, et linn ei ole nõus ja linn otsustab. Linn ei saa otsustada, seda teevad inimesed,“ selgitas ta. „Seadusega on Tallinn kohustatud arveid maksma, nemad seda lihtsalt ei tee.“
    „Tahame teada, kes on need ametnikud, kes otsustavad, et lihtsalt ei täida seadust, ja mis alusel nad selliseid otsuseid teevad,“ selgitas Kerge. Tema kinnitusel on peaaegu võimatu linnale maksmata arvete pärast midagi teha, sest selleks puuduvad vastavad hoovad. Nii ongi tekkinud olukord, kus Tallinnat ei ähvarda ükski oht arvete tasumata jätmise pärast, samas kui paljud koolid saamata raha pärast kannatavad. „Äkki Eesti riigis on ametnikud nagu pühad lehmad, ei maksa arveid ja midagi ei juhtu?“ küsis Kerge.
    Kerge sõnul arvestas erakool Läte oma aastaeelarves summaga, mille nad pidanuks Tallinnalt saama, Seetõttu on neil nüüd üüri tasumisel raskusi. „Oleme tegevkuludeks sunnitud võlgu võtma, et saaksime arveid maksta,“ tunnistas Kerge. Praeguseks on kogunenud juba kolme kuu jagu üürivõlga.
    „Majaomanik õnneks mõistab, et tegu on ajutise olukorraga ja me maksame võla tagantjärele ära,“ märkis Kerge. „Kui ta poleks meile vastu tulnud, oleksid meil maksmata kommunaalarved ja koolimaja oleks kütmata.“
    Just sellisest olukorrast leidis ennast eelmisel aastal Tallinna Vaba Waldorfkool.
    Raha saab kätte vaid kohtusse minnesAudentese erakooli direktori ja eraüldhariduskoolide ühenduse juhatuse esimehe Ahto Orava sõnul on Tallinn võlgu kõikidele erakoolidele. „Audentese erakoolil on maksmata arveid umbes aasta jagu, kokku üle 200 000 euro,“ märkis Orav.
    Orava sõnul on erakoolide ainuke võimalus linnalt oma raha kätte saada kohtu kaudu. „Oleme erakoolide ühenduse koosolekutel uuesti kohtusse minekut arutanud ja järgmisel kokkusaamisel langetame otsuse,“ ütles ta.
    Orava hinnangul ei tohiks linn koole diskrimineerida, sest paljud koolid on raha puudumise tõttu raskes seisus. „Tallinn võiks seadust järgida ja oma arved ära maksta. Kui riigiga on kohtutee käidud, siis saaksid nad selgust, kes tegelikult erakooli õpilaste eest pearaha maksma peab,“ arvas ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.