Riigikontroll: vallad ei saa jagu loata ehitajatest

22. jaanuar 2014, 11:37

Ebaseaduslikku ehitamisse suhtuvad omavalitsused leebelt ning seadusest möödahiilinuid trahvitakse vaid 20% juhtudest, kinnitas riigikontrolli järelaudit.

Riigikontroll tuvastas 2011. aasta auditis viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas 42 loata ehitatud uuselamut. 2013. aasta järelauditiga uuris riigikontroll, mida vallad on vahepealse aja jooksul nende ehitistega ette võtnud ja kas ebaseaduslik olukord on lõpetatud.

2013. aastaks oli 42 ebaseaduslikust hoonest 26 saanud tagantjärele ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus endiselt luba. Paljudel juhtudel ei selgunud ühestki dokumendist, millistel kaalutlustel on omavalitsused otsustanud loa tagantjärele väljastada või et ehitis oli enne seadustamist ehitatud seadust rikkudes.

Ehitiste tagantjärele seadustamisel keskendutakse formaalsetele toimingutele, tagamata seejuures, et hoone vastab lõpuks nõuetele ning on selle elanike ja kaaskodanike jaoks ohutu, leidis riigikontroll. Ehitusekspertiisi või ülesmõõdistuse, mis võimaldaks neis asjaoludes veenduda, olid auditeeritud omavalitsused nõudnud väga üksikutel juhtudel.

Järelauditi tulemusel leidis riigikontroll, et omavalitsused suhtuvad ebaseaduslikku ehitamisse leebelt. Vaid kolmandiku auditeeritud ebaseaduslike ehitiste puhul on omavalitsused menetlenud asja nii, et dokumentidest selguks, mida ja miks tuleb ehitise omanikul ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks ette võtta.

Trahvi on hoone ebaseaduslik ehitamine toonud kaasa alla 20% juhtudest. Kui vald üldse midagi ette võttis, lõppes ebaseaduslik tegevus enamasti hoone tagantjärele seadustamisega viisil, mis ei toonud hoone omanikule kaasa rohkem kohustusi ega kulusid, kui on oma maja seadusekuulekalt ehitanud inimesel.

Seda, et osa omavalitsusi on olukorda tõsiselt suhtunud ning ehitusjärelevalvet oluliseks pidanud, näitab see, et 2013. aastaks olid auditis tuvastatud ebaseaduslikud hooned seadustanud Saku, Luunja ja Jõelähtme vald.

Seevastu Rae vallas oli veel 4 ja Tartu vallas 5 hoonet, mida polnud seadustatud ning mille omanikule polnud tehtud ka ettekirjutust ega määratud rahatrahvi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud auditi lõppedes asunud ellu viima riigikontrolli 2011. aasta auditi soovitusi. Riigikontrolli sõnul on ehitisregistri andmeid küll osaliselt korrastatud, kuid ehitisregistri põhiandmete sisestamise süsteemsest kontrollimisest on ministeerium ennast taandanud. Samuti pole avalikkusele ehitisregistrist endiselt kättesaadav kogu ajalugu hoonete ehitamise kohta, tõi riigikontroll välja.

Näide Tartumaalt Ülenurme vallast
Kortermaja, mida hakati ehitusloata ehitama 2006. aastal.

• 2006 kehtestas vald detailplaneeringu, millega kinnitati ehitustingimused kahe kolmekorruselise korterelamu ehitamiseks;
• samal aastal alustas krundi omanik ilma ehitusloata ehitust, kuid otsustas kahe kolmekorruselise maja asemel püstitada ühe neljakorruselise;
• Ülenurme valla üldplaneering, mis kehtestati alles 2009. aastal, sellesse piirkonda kõrgemate kui kolmekorruseliste korterelamute püstitamise võimalust ette ei näinud;
• 2011. aastal, pärast riigikontrolli auditit, tegi vallavalitsus hoone omanikule ettekirjutuse ja määras 2000 eurot trahvi;
• ettekirjutuse järgi tuli koostada kinnistul asuva korterelamu ehitusprojekt, korrastada fassaad ja teha haljastustööd. Ehitustööd kinnistul jätkusid;
• 2011. aasta lõpus algatas vallavolikogu ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mille lahendus järgib olemasolevat lahendust (lubada ehitada üks 4-korruseline korterelamu). Detailplaneering kehtestati 26.3.2013;
• omanik esitas vallale ehitusprojekti 28.5.2013 (ehk oluliselt hiljem, kui ettekirjutuses nõutud), see ei vastanud nõuetele.
• Hoone seadustati tagantjärele 2013. aasta augustis, ekspertiis hoone ohutuse tuvastamiseks lõppes eelmise aasta lõpus..

Näide Harjumaalt
Harku valla elamu

• elamu püstitati ehitusloata maakonnas olulise rohekoridori ehituskeelualale;
• pärast seda, kui vald 2011. aastal probleemidega tegelema hakkas, on hoone edasi müüdud;
• uuele omanikule on tehtud ettekirjutus;
• valla kinnitusel on uus omanik endise omaniku lähisugulane, kes väidab, et polnud ebaseaduslikust ehitamisest teadlik;
• 2011. aasta novembrist on elamu registreeritud viie inimese elukohaks;
• kuigi selle koha peal (ehituskeelualal) ei tohiks hoonet üldse olla, on selle lammutamine nn heauskse omaniku tõttu raskendatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2014, 13:57
Otsi:

Ava täpsem otsing