Dividendide TOP. Raha tuleb ainult tööga

24. jaanuar 2014, 00:00

Täna ilmunud Äripäeva Dividendide TOPi eriväljaandest selgub, et enam kui miljoni euro suurust omanikutulu teenis ülemöödunud aastal 29 ettevõtjat. Aasta varem oli miljoni euro teenijaid 20.

Dividendide TOPi võitis transiidiärimees ­Sergei Petrov. Eelmise aasta võitja, kasiinoärimees ­Armin Karu oli teisel ning logistikaärimehed Sergei Glinka ja Maksim Liksutov kolmandal kohal. Edetabeli võitja Sergei Petrov ei olnud nõus kommentaare andma. Olympicu kasiinoketi suuromanik Armin Karu aga ütles, et kuna igasuguseid edetabeleid tehakse, siis on neid usutavasti kellelgi ka põnev lugeda. “Ma ise pooldan pigem tunnustust uue (äri)idee väljatöötamise, suurepärase teeninduse või mõne teise sisulise teo, mitte numbrite võrdlemise eest,” lausus ta.

Karu toonitas, et kasiinofirmast Olympic ei saa dividende eraisik Armin Karu, vaid temale kuuluv ettevõte, mis tegeleb mitmesuguste investeeringute haldamisega. “Mothercare’i kaubamärgi Balti riikides asuvate kaupluste seos minu perega on laiemalt teada, mitu teist projekti on samas sellises faasis, et avalikkusega midagi jagada ei ole põhjust,” lausus Karu.

Edetabelis palju väikeettevõtjaid. Dividendide edetabelis on palju selliseid ettevõtjaid, kelle tegemisi on seni meedias väga vähe või pole üldse kajastatud. Tänavu on esimest korda edetabelis Lordvik OÜ omanikud Aivo Tõkke (50) ja Kairi Tõkke (39), kes mõlemad teenisid dividenditulu 474 000 ­eurot ja on 68. kohal.

Norras elektriinstallatsioonitöid tegev Lordvik on pereettevõte, mida veavad Aivo Tõkke ja tema noorem vend Helver ning Helveri abikaasa Kairi Tõkke.

Äritegemisel prioriteedid paigas. “Meie perefirmal on väga range, pigem jäik finantspoliitika. Toetame paljusid, aga firmasiseselt on selge, et raha ei tule pangaautomaadist, vaid tööga,” lausub Aivo Tõkke. “Firma loomise esimesest päevast leppisime kokku, et kõik maksud olgu makstud ja “ümbrikutele” me raha ei raiska. Kindlasti oleme maksnud rohkem makse kui nii mõnigi Eesti firma, aga tänu sellele saab meie pere rahulikult magada ja hoolitseda järelkasvu eest.”

Tõkke sõnul on ta tavaliselt teenitud omanikutulu edasi investeerinud. “Põhiliselt kinnisvarasse. Kulla ja erinevate aktsiatega spekuleerimine tundub võõras. Kinnisvara investeeringuna tundub stabiilsem, lihtsam, madalama riskiga ja kontrollitavam,” lausub ta.

Töötahtega murti Norra turule. Lordvik on asutatud 2007. aastal. Tõkke on laevaelektriku kutseharidusega ja alati avatud uutele väljakutsetele. 2005. aastal avanes tal võimalus minna ühte Norra väikesesse laevaehitusega tegelevasse sadamasse tööle elektrikuna.

“Sel ajal oli see väike küla ja sadam, kus remonditi ja ehitati laevu ning vahel ka ujuvaid naftapuurtorne. Nüüdseks on see firma kasvanud üheks Norra edukamaks laevaehitusettevõtteks ja nende laienemise tempo on hämmastav,” räägib Tõkke.

Sarnaselt Lordvikiga oli Tõkke palganud Norra ettevõte perefirma. “Me omavahel teeme nalja, et nende edulugu sai alguse meie sinna saabumisega,” märgib Tõkke ja lisab tõsinedes, et tegelikkus oli karmim ning ärikoostöö algus võttis aega, sest eestlased olid toona norrakatele suhteliselt võõras rahvas.

“Kained eestlased oma tohutu töötahte ja tegutsemistuhinaga ja heade oskustega pälvisid varsti muidu umbusklike norrakate tunnustuse,” meenutab ta oma äri algust.

Lordvik ehitas päev-päevalt Norras üles eestlaste kui tööka rahva mainet ning sealt tekkiski Norra firmal huvi nende tööjõudu püsivalt kasutama hakata. “Norra on üks aktiivsemaid laevaehitajaid, kellel on pikaaegne stabiilne ja kasvav majandus. Isegi masuaastatel oli meie firmal seal piisavalt tööd,” tunnistab Tõkke. “Oskustööjõud on Norras kõrgelt hinnatud ja selle poolest ollakse esirinnas nii Skandinaavias kui ka Euroopas.”

Perefirmal oma head ja vead. Pereettevõtte eeliseks on Tõkke hinnangul suurem usaldus üksteise vastu, lojaalsus ettevõtte suhtes ning töötajate suurem pühendumine firma arengule.

“Usun, et arendame oma ettevõtmisi pikema perspektiiviga, kindlustades samas oma pensionipõlve ning vaikselt lootes, et ka meie järeltulevad põlved saavad ehk natuke kergemini elus edasi,” räägib Tõkke.

Pereettevõtte puuduseks peab ta suhteid. Ettevõttes töötavate pereliikmete omavahelised suhted on oluliselt isiklikumad, mis võivad tööasju vahel segama hakata. Tööajal lahendatakse omavahelisi probleeme ja ettevõtte eesmärgid võivad jääda selle varju, lausub perefirma juht.

Kuigi Lordvikust võtsid omanikud 2012. aastal küllatki suure dividenditulu, vähenes ettevõtte töömaht järsult ning käive kahanes samal aastal 66%.

Langustrend jätkus ka eelmisel aastal. Ettevõtte äritegevus sõltub väga palju Norra partnerite äriedust ehk tegelikult maailmaturul toimuvast. “Aasia ehitab laevu ja puurtorne ning Norra laevaehitusfirmad võitlevad iga päev selle eest, et osa nendest töödest Norra jõuaks,” selgitab Tõkke käibe vähenemist.

Laienema ei kiirusta. Vaatamata sellele, et 99,89% müügitulust teenib Lordvik Norrast, ei plaani ettevõte mõnele teisele turule minna.

“Üheski riigis meid, eestlasi, keegi just avasüli ei oota,” märgib Tõkke. “Ühtlasi ei ole me ka praegu kindlad, et suudame laienemise ja kiirema arenguga hoida juba olemasolevat kvaliteeti ja klientide rahulolu.”

Tema sõnul ei ole mõtet laieneda turgudele, kus hinnad on väikesed. “Hiinlased on Leedus, leedukad on Eestis, eestlased on Skandinaavias, kuhu siit veel minna,” arutleb Tõkke.

Lisaks Lordvikile on Tõkke osanik ettevõtetes Nelissen Eesti OÜ, Promis OÜ ja Viktoria Kinnisvara OÜ. “Need alles teevad oma esimesi samme ja seetõttu on veel vara midagi kommenteerida,” ütleb Tõkke.

Nelissen Eesti OÜ impordib ja müüb Belgia Nelisseni tehases toodetud savist fassaadikive ja dekoratiivplaate. Nelisseni tehas on samuti üks vähestest Euroopas alles jäänud perefirmadest, mis on käinud käest kätte põlvkondade kaupa. Praegu teeb suur osa perekonnast ja tehase omanikest ise iga päev tehases tööd.

  • Dividendid investeeritakse edasi

Mitu oma firmast suure dividendi võtnud ettevõtjat kasutab omanikutulu uute investeeringute tegemiseks.
Esimest korda dividendide edetabelis olev ettevõtja Mait Maarend ütleb, et võttis dividendid välja ühekordseks investeeringuks. Talle kuuluv ettevõte Regreta OÜ müüb naftasaadusi ja kuigi ettevõtte käive kahanes 2012. aastal 48%, võttis Maarend samal aastal omanikutulu 415 000 eurot. Ta on täna ilmunud Dividendide TOPis 82. kohal.
“See läks ühekordseks investeeringuks. Mingit dividendipoliitikat meil ei ole. Tavaliselt jääb meil teenitud raha käibesse, aga kui on vaja läinud, siis võtan dividendidena välja,” selgitab Maarend.
Ta ei soovinud täpsustada, milline see ühekordne investeering oli, kuid kinnitas, et tegemist on äriinvesteeringuga.

Kõrvaltegevus maandab kütuseäri riske. 2006. aastal loodud Regreta ostab Valgevenest ja Venemaalt diislikütust ja kerget kütteõli ning müüb edasi Eesti hulgimüüjatele ja bunkerdusfirmadele. Maarendi sõnul on selles äris võimalik kaotada tohutud summad, võrreldes sellega, mida tegelikult teenitakse. “Kütusemüügi valdkond ei ole halb, aga kui võrrelda teiste äridega, siis on rentaablus võrreldes riskidega tänamatu,” märgib Maarend. Tema sõnul on aga ettevõttel ka kõrvaltegevus, mis võimaldab head omanikutulu teenida.
Küsimusele, kas on plaan siiski kütuseäri edasi ajada, vastab Maarend, et tuleb ikka teha seda, mida oskad.

Dividendi abil Kanada turule. Uue äri käivitamise eesmärgil võttis 1,6 miljonit eurot dividende oma firmast Baltronic Group välja ka edetabelis 20. kohal olev Rommi Roosimaa.
Kiudoptilisi kaableid tootev ja elektroonikavidinaid müüv Baltronic tegutseb Balti riikides ja Skandinaavias, kuid kopsaka dividendimakse põhjuseks oli äri alustamine Kanada turul. Möödunud aastal alustas Kanadas tegevust ettevõte Toronics Inc, mis pakub sealsel turul telekommunikatsioonilahendusi ja -seadmeid.

Raha ringiga ettevõttesse tagasi. Ka kolmandat aastat järjest dividendide edetabelis olev Tableroon OÜ omanik Lembit Rannala ütleb, et teenitud omanikutulu läheb investeeringuteks. Eestis on Rannala valdusfirma Tableroon portfellis üks olulisemaid ettevõtteid laevade laadimis- ja lossimistöödega tegelev Palgardi Kraana OÜ. 
Rannala teenis dividende 400 000 eurot ja on edetabelis 86. kohal. Dividenditulu kulub olemasolevate ja uute investeeringute tarbeks.
“Dividend investeeritakse ­uutesse projektidesse ning masinatesse. Seega tuleb ettevõttesse ringiga tagasi,” selgitab ta ja lisab, et eesmärk ei ole ettevõttest kogu raha välja võtta.
Palgardi Kraana on viimastel aastatel suutnud oma käivet kasvatada ja tegutsenud kasumlikult. “Me ei ole seadnud käibe kasvule suuri eesmärke, sest meil on stabiilne äri ja stabiilsed kliendid,” märgib Rannala.

  • Uus maks teeks karuteene

Omanikutulu täiendava maksustamise puhul, kui lisandub sotsiaalmaks, võivad firmad eelis­tada Eesti asemel muid riike, ütlesid head dividenditulu teeninud ettevõtjad justkui ühest suust.
Haigekassa juhi Tanel Rossi tunamullust ettepanekut – maksustada omanikutulu täiendavalt sotsiaalmaksuga – pidas investeeringuid haldava Santa Monica Network Groupi nõukogu liige Vaho Klaamann kehvaks ideeks, see võib olla rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele veel üks argument eelistada Baltimaade keskusena Tallinna asemel Riiat.
“Suuremat pilti vaadates ma eriti ei usu, et dividenditulu sotsiaalmaksuga maksustamine Eesti riigile kasu tooks,” ütles Klaamann. Tema sõnul võib suurfirmade eelistust mõjutada ka asjaolu, et Lätis on ettevõtete maksukoormus olnud aastaid madalam kui Eestis. “Pigem tooks rohkem kasu sotsiaalmaksu lae kehtestamine, kui Eesti riik soovib ka tegelikult siia meelitada pigem kõrge kvalifikatsiooniga tippspetsialiste kui odavat tööjõudu,” lisas ta.
Klaamann on dividendide edetabelis 338 000 euroga 114. kohal.

Asjatundmatu ettepanek. Rossi ettepanekut ei pea mõistlikuks ka Avise autorendi- ja liisinguteenuseid pakkuva Ideal OÜ nõukogu esimees Urmas Isok. “Milleks siis üldse ettevõtlust arendada, olla tööandja sadakonnale inimesele ja vastutada nende eest, tekitada juurde uusi töökohti, investeerida pidevalt süsteemidesse, põhivahenditesse ja inimestesse? Siis oleksin pigem palgatöötaja, kui võtaksin ettevõtja riske,” ütles Isok. Tema sõnul jätab selline ettepanek asjatundmatu lähenemise mulje.
Isok jäi sel aastal napilt edetabelist ehk 300 suurema dividendivõtja seast välja. Äripäeva dividendide edetabel lõppes 180 000 euroga. Urmas ja Kat­rin Isokile kuuluv Ideal maksis omanikele dividende kokku 345 000 eurot.

Valus erisoodustusmaks. Praeguses maksusüsteemis peab Isok kõrgeks tööjõumakse. Samuti on juba piisavalt kõrged erisoodustusmaksud, eriti väike- ja keskklassi autode ning tööandja spordi- ja tervisetoetuste puhul.
Ettevõtjana ei pea Isok mõistlikuks 1000 eurost suuremate tehingute deklareerimist – see jätab mulje, et ausaid koormatakse, kuid varimajandus õitseb edasi. Isoki hinnangul peaks tark riik suutma varimajandusega võidelda nii, et see ausaid kodanikke ei puudutaks.
Maksusüsteemi tervikuna vaadates tunneb Isok, et selles on tõsine konflikt. Ettevõtja sõnul on riigi senise edu aluseks olnud küll paremtsentristlik valitsus ja konservatiivne juhtimine, kuid maksude otsese ja kaudse tõstmise tee valimine on ohtlik trend.
“Samamoodi võiksin mina ettevõtjana hakata tulu suurendamiseks kergitama väljamüügihinda, kuid paraku tuleb konkurentsisein ühel hetkel ette ja inimesed hakkavad otsima muid lahendusi,” selgitas Isok.
Tema sõnul tuleks pigem otsida võimalusi, kuidas suurendada maksumaksjate hulka või vähemalt säilitada olemasolevat taset ja efektiivsuse kasvu kaudu kasvatada maksutulu per capita. Isok ennustas, et maksukruvi keeramise tulemusena võib tagasi tulla 1990. aastate olukord, kus paljud ettevõtjad kasutasid tulude optimeerimiseks maksuparadiiside abi. Samuti valitseb oht, et kujuneb selline olukord nagu kõrgete maksudega Soomes, kus suurfirmad loovad maksude optimeerimiseks firmasid näiteks Hollandis.
Ka dividendide edetabelis 557 552 euroga 57. kohal asuv Irest Ehituse omanik Rein Kiudsoo peab kaudset maksustamist suureks. Korvpalli harrastajana sooviks Iresti juht, et töötajate spordiharrastuse toetamine oleks erisoodustusmaksust vaba.
Samuti ei pea Kiudsoo õigeks dividenditulu maksustamist sotsiaalmaksuga. “Kui dividende sotsiaal- ja tulumaksuga koormata, siis ei jäägi midagi alles,” ütles ta. Sellise maksustamise puhul võib tema sõnul tekkida olukord, kus dividende enam ei võeta ja riigil maksutulu mitte ei suurene, vaid väheneb. Kiudsoo usub, et kui dividende peaks tõesti rohkem maksustatama, siis leitakse teine moodus, kuidas omanikutulu võtta.

Nuriseda pole põhjust. Vaho Klaamann hindab üldist maksusüsteemi enam-vähem toimivaks. Ta ei arva, et Eesti maksumaksja maksukoormus oleks väike, kuid ettevõtjana pole ka erilist põhjust nuriseda. Näiteks on e-maksuamet elu oluliselt lihtsustanud.
Pigem tekitab Klaamannile muret riigieelarve diskussiooni pearõhu suunamine sellele, kuidas ja mille eest maksumaksjatelt rohkem raha kätte saada, mitte sellele, kas riigisektori praegusel tasemel kulubaas on õigustatud ja kas riiki ei oleks võimalik efektiivsemalt majandada. “Sellise rahvaarvu juures võiks riigiaparaat olla oluliselt õhem ja ka mängureeglid lihtsamad ning jälgitavad. Maksumäärast oluliselt tähtsam on see, kuidas riigi tasemel suuremat lisaväärtust luua, selle asemel et üritada, veri ninast väljas, Aasia odava tööjõuga võistelda,” ütles Klaamann.

  • Raivo Vare: Eestil on tormakas maksupoliitika

Dividendide edetabelis 254 000 euroga 185. kohal asuva Raivo Vare sõnul ei kõlba ettevõtja seisukohalt praegune siuh-säuh maksupoliitika – selle järgi riigieelarve aukude lappimine on põrgutee. Samuti tuleks Vare sõnul soodustada kõrgema spetsialiteediga inimvara kasutavat ettevõtlust, sellel eesmärgil tuleks kehtestada sotsiaalmaksule lagi.
Targas majanduses tuleks tema sõnul alustavaid ettevõtteid teisiti maksustada. Start-up’id tavaliselt esmaetapil ei investeeri, mistõttu selleteemaline tulumaksuvabastus ei too kasu. “Alustavad ettevõtted investeerivad inimestesse, aga seal on suured tööjõumaksud. Ja kasumit nad ka algetapil ei teeni,” selgitas Vare.
Tema sõnul tuleks leida soodustus algetapi ja inimpotentsiaali jaoks, kui soovime tegeleda inimjõul põhineva suure lisandväärtusega ettevõtlusega.
Ühiskondliku poole pealt toob Vare kaks aspekti. Esiteks tuleb vananeva ja väheneva töötajaskonnaga ühiskonna muster üle vaadata. “Majandusest raha väljavõtmine ja sotsiaaltoetuste kaudu tarbimisse viimine ei tööta pikaajaliselt. Selle jaoks oleks vaja progressiivsemat lahendust,” ütles Vare.

Omavastutus peab kasvama. Tema sõnul tuleks üle vaadata üldiste kulutuste, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teemad 25 aasta perspektiivis. Vare arvates peab kasvama omavastutuse osakaal. Kui on vaja tervishoiukulude ja pensionikulude katteks omavastutust suurendada, siis Vare sõnul tuleb seda kuidagi stimuleerida.
Ühiskondliku poole teise aspektina tõi Vare välja linnriigistumise, kus on kõige valusam on ettevõtluse vähene lennukus väljaspool linnu.
Tasakaalukamaks arenguks peab Vare vajalikuks maksusoodustuste kehtestamist regionaalsetele ettevõtetele, mida on rakendanud näiteks Iirimaa. “Tallinnas lendab ettevõtlus ilma maksusoodustusteta, aga väiksemates kohtades, nagu näiteks Missos, on vaja aidata,” ütles ta.
“See ei ole lihtne, aga seda tuleb teha. Vastasel juhul jooksevad väikesed kohad tühjaks,” nentis ta.
Samas ennustab Vare, et ettevõtjad võivad hakata olukorda kuritarvitama, registreerides end soodsamatesse piirkondadesse. “Kuid see oleks administratiivne probleem, mis oleks täiesti lahendatav,” lisas ta.
Omanikutulu sotsiaalmaksuga maksustamise kohta ütles Vare, et siis varsti enam dividende poleks. “Ei ole välistatud, et sotsiaalmaksu mõistlik ulatus võib mõne aja pärast kõne alla tulla, kuid siis peaks seda kombineerima muude asjadega,” lausus Vare.

  • Mida tuleks muuta ettevõtete maksustamises?

Aivo Tõkke, 68. koht Dividendide TOPis
Tulumaksu kaotamine ei tundu õige lähenemine. Sellega tekiks riigi tuludesse suur auk ja tekib küsimus, millega või kuidas seda asendatakse. Dividenditulu on praegu õiglaselt maksustatud ja siin pole midagi vaja muuta. Näiteks Norras on progresseeruv tulumaks ja see on tohutult keeruline. Praegu maksustatakse dividende ­ainult tulumaksuga ja sellest piisab.
Tulumaksu suurus on muidugi omaette küsimus. Mida lihtsam ja selgem on dividendide maksustamine, seda motiveerivam on see ettevõtjatele. Samas maksudega spekuleerijaid on alati, kuid seepärast ei pea kõikide ettevõtjate tingimusi keerulisemaks muutma, nagu vahepeal isiklike sõidu­autode maksumuudatustega taheti teha.

Alar Tamming, 6. koht Dividendide TOPis
Kuna riigil on eksisteerimiseks vaja makse koguda, siis võiks tulumaksu ja käibemaksu asendada varamaksuga. Nii eraisikud kui ka ettevõtted maksaksid selle pealt, kui palju on neil vara või kui suur on nende bilanss. Sel juhul muutuksid pangad ja Eesti suurimad firmad ka reaalsuses kõige suuremateks maksumaksjateks ja jääks ära bilansi kunstlik suurendamine, et saada rohkem laenu. Kõik firmad ja eraisikud võiks maksta 1%  oma vara väärtusest maksuks, siis maksaksid rikkad rohkem ja sotsiaalset ebaõiglust oleks vähem. Juhul kui pole nii palju raha, et maksu ära maksta, tuleks osa firmast või varast maha müüa, see näitaks ära ka vara tegeliku müügihinna. Eriti hea oleks see kinnisvaraturule, kus lõpeks ära selliste kinnisvara hindamisaktide koostamine, millel pole reaalsusega mingit pistmist.
Loomulikult saan ma aru, et hoolimata kasulikkusest kuulub see idee praegu utoopia valdkonda, sest ühiskond ei ole sellisteks muutusteks valmis. Lisada võin ka seda, et mulle endale ja minu firmale oleks see ülimalt kahjulik, sest minu maksukoormus tõuseks mitu korda. Kui aga kõik hakkavad vaatama ühiskonnale kui tervikule ja jätavad ära oma lühiajalise kasu, siis oleks võimalik edasi liikuda maksusüsteemi suunas, mis toob summaarselt maksimaalse kasu nii ühiskonnale kui ka indiviidile.

Margus Lentsius, 80. koht Dividendide TOPis
Talentide koju toomiseks on vaja palga sotsiaalmaksule sätestada piir. Kui ma vaatan, kui palju on minuga seotud ettevõtted maksnud makse, eeskätt tulu- ja sotsiaalmaksu, siis tekib ühest küljest ahastus. Teisest küljest küsimus, mida ma selle raha eest saan. Ühest küljest tuleb tagada miinimumi maksuvabastus ja toetussüsteem, aga suhtumine, et kõrgepalgalisi või edukaid peaks veel maksustama, ei ole õige.
Ka ei toeta ma ideed hakata dividenditulu teisiti maksustama. Olemasoleva maksusüsteemi juures põhjustab tõsist meelehärmi asjaolu, et erisoodustust maksmata ei ole tööandjal võimalik töötajat isegi ujulasse saata.

Mait Maarend, 82. koht Dividendide TOPis
Kui oleks võimalik, siis ei tahaks ühtegi maksu maksta. Aga kui on seadused, siis nii ta on, ja ma ei vaeva sellega oma pead. Midagi peab maksma, sest vaene riik ei püsiks muidu üleval.

Lembit Rannala, 86. koht Dividendide TOPis
Keegi dividendisaajatest ei ole õnnelik, et nii palju läheb tulumaksuna ära, aga riigil on ka tulu vaja. Samas on enamik dividendimaksjatest ka ettevõtte palgal ja maksab seetõttu ka sotsiaalmaksu.

Rommi Roosimaa, 20. koht dividendide TOPis
Ettevõtete tulumaksu küsimust tuleks vaadelda osana kogu maksupoliitikast. Isiklikult tulumaksu kaotamist ei poolda. Eesti riik ilma maksutuluta toimida ei saa ning tulumaksu kaotamisel tekiks vajadus tõsta maksukoormust mõne alternatiivse maksu või meetme kaudu. Tulumaksusüsteem toimival kujul vajaks uuendamist.

 

Edetabel

Dividendide TOPi esikümme, eurodes

7 326 000
Sergei Petrov, veondus ja laondus

4 512 000
Armin Karu, finants

2 800 000
Sergei Glinka, Maksim Liksutov, veondus ja laondus

2 750 000
Vjatšeslav Rabotšev, telekommunikatsioon

2 269 000
Alar Tamming, finants

2 133 000
Rain Kivisik, IT ja side

2 125 000
Toomas Tool, tööstus, kinnisvara

2  010 000
Stephan David Balkin, tööstus

2 000 000
Sonny Aswani + perekond, tööstus

Indrek Gusev, konsultatsioonid

Igor Goleništšev, kaubandus

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2014, 20:21
Otsi:

Ava täpsem otsing