TOPi võitja hoiab varju

Artikli täismahus nägemiseks saate endale teha nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähete SIIA .

2012. aastal oma ettevõttest 7,3 miljonit eurot välja võtnud ettevõtjaga kokkupuutunud inimesed ütlevad, et ta on usaldusväärne, konkreetne ja tagasihoidlik ning võiks taas tegutseda aktiivsemalt Eestis, et siin “auru juurde anda”. Arvatakse, et tema kontaktid ja teadmised võiksid olla palju enam rakendatud Eesti huvides, sest kaubanduses on tegemist väga mõjuka isikuga.

Äripäevaga kohtumisest dividendide TOPi võitja keeldub ja pigem avaldab soovi, et temast ajaleht ei kirjuta. Vähe on Eestis neid ettevõtjaid ja poliitikuid, kes on teda nõus pikemalt iseloomustama.

Need vähesed, kes on transiidiettevõtja Sergei Petroviga äris kokku puutunud, suhtuvad dividendide edetabeli võitnud Petromaks Speeditori osanikku aga lugupidamise ja austusega.

EVR Cargo endine juhatuse esimees Indrek Paal peab Petrovi edu põhjuseks aastatepikkust sihipärast tööd. Paali sõnul tuleb transiidi valdkonnas otsida edu aluseid sealt, kust kaup pihta hakkab. “Tuleb vaadata kõigepealt Venemaa ja Moskva poole,” ütles Paal. Ta viitas raamatule “Rubljovka: Suure mängu käsiraamat. Vene rikaste uskumatu elu”, mis peaks kirjeldama täpselt Venemaa ühiskonna toimimist. “Isiklikke suhteid kas on või ei ole. Neid ei saa hiljem osta, müüa ega tekitada. Seda võib nimetada tema edu aluseks,” lisas Paal.

Petrovi iseloomustab äärmine tagasihoidlikkus, mistõttu Paali ütluste järgi poleks Petromaksi suurosanik suure tõenäosusega temast persooniloo kirjutamisel vaimustuses. Pigem vastupidi. “Need, kes temaga suhtlevad, suhtlevad ka edaspidi. Tal ei ole vaja ennast reklaamida, pigem vastupidi. Kes teab, see teab,” ütles Paal. Tema sõnul oleks Petrovi kirjeldamiseks õige kasutada märksõnadena ettevaatlikkust ja kaasvõitlejatele suunatud usaldust.

Paalil on õigus. Äripäev on mitmel korral soovinud Petroviga kohtuda, et temaga intervjuu teha, kuid ettevõtja on keeldunud. Äripäeva soovi ajendiks oli näiteks eelmisel sügisel ilmunud Äripäeva rikaste edetabel, kus Petrov oli üks kõige suuremaid tõusjaid. Toimetus hindas tema vara väärtuseks 37,5 miljonit eurot ja sellega oli ta 67. kohal. Kiire tõusu põhjuseks oli tema ettevõtte väga edukas tegevus 2012. aastal. Seetõttu pole ka üllatav, et ta võitis seekord dividendide edetabeli.

Petrovi usaldusväärsust tõstab esile ka Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee, kes on Petromaks Speeditoriga teinud koostööd alates 1997. aastast. Laidvee nimetab Petrovi otsusekindlaks inimeseks, kellega on meeldiv koos töötada ning kes on Transiidikeskusele väga tähtis klient.

“Omal ajal oli meil väga suur alumiiniumi kaubavoog, mis nüüd läheb küll kahjuks tehastest otse Hiinasse. Sellest ajast peale oli meil koostöökogemus väga hea,” ütles Laidvee. Tema sõnul seisneb hea koostöö Petroviga lubaduste täitmises, operatiivsuses ja täpsuses. Teineteist toetatakse ja mõistetakse ka raskematel momentidel. “Alati ei aeta pilli lõhki – kui tekib probleem, siis lahendatakse koos lepingupartneriga nii, et mõlema poole huvid oleksid kaetud,” lausus Laidvee. Tema hinnangul on otsusekindlus, täpsus ja sõnapidavus aidanud Petrovil ettevõtjana nii kaugele jõuda.

Laidvee meenutab alumiiniumi laadimise alustamist. Tema sõnul oli tegemist nii suurte kogustega, millest varem polnud keegi undki näinud. Laidvee nimetab Petrovi lahendusi innovatiivseteks ja lihtsateks – need, mis tundusid alguses võimatud, sai kiiresti lahendatud. “Vastastikune usaldus oli üks tähtsamaid momente. Kui ta kedagi usaldab, siis see koostöö laabub,” selgitas Laidvee.

Transiidikeskuse juht sooviks, et Petrov tegutseks taas aktiivsemalt Eestis, et siin “auru juurde anda”. Laidvee sõnul võiksid kõik Petrovi kontaktid ja teadmised olla palju enam rakendatud Eesti huvides, sest kaubanduses on tegemist väga mõjuka isikuga.

Kolm aastat tagasi Petromaks Stividorist välja ostetud Erik Lepikson jäi kidakeelseks, tuues põhjuseks lühiajalise tutvuse. “Ma ei ole temaga väga palju koos töötanud ning ei sooviks ka seda teemat kommenteerida,” ütles Lepikson.

Ka riigikogu liige Deniss Boroditš ütles, et on Petroviga vaid paaril korral kohtunud, mistõttu ei pea ta kommentaari andmist õigeks.

Mittetulundusühingu Russki Dom eestvedaja Jevgeni Tomberg teab Petrovi peamiselt heategevusega seotud inimesena. “Mõned MTÜd, mis tegelevad heategevusega, toetavad lapsi ja aitavad lastega seotud probleemide puhul. Ma pean talle (Sergei Petrov – toim) suure aitähi ütlema,” lausus Tomberg.

Ta kirjeldab Petrovi asjaliku ja konkreetse persoonina – äriga ei saakski teisiti tegeleda. Samuti toob Tomberg esile Petrovi sõnapidamist ja perekonnale pühendumist.

Russki Domi eestvedaja sõnul toetas Petrov MTÜ kaudu tugevalt ka näiteks 2011. aasta Haapsalu lastekodu põlenguga seondunud tagajärgede likvideerimist.

Sergei Petrov oli Eesti taasiseseisvumise ning erastamiste aegadel sadamas tööl ehk sattus õigel ajal õigesse kohta. Nõukogude ajal miilitsas, mõnedel andmetel SORVVOs (majanduskuritegevuse vastu võidelnud miilitsa struktuuriüksus – toim) töötanud mees asutas koos Valdek Kauriti ning kadunud Robert Lepiksoniga Paljassaare sadamas kaubakäitlusfirma Petromaks Stividori AS.

Hiljem ei olnud Petrovi suhted kaasaktsionäride Kauriti ning Robert Lepiksoni poja Erik Lepiksoniga kõige paremad ning 2010. aasta augusti alguses lahkusid viimased ettevõtte omanikeringist. 2011. aastal ühendati Petromaks Stividori AS konsolideerimisgrupiga Petromaks Spediitori AS.

Kaitsepolitsei andmetel oli Petrov osaline ka mõne aasta taguses idarahaskandaalis, kui Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Venemaa Raudtee presidendilt Vladimir Jakuninilt erakonnale 1,5 miljonit eurot toetust. Petrov määrati Lasnamäe õigeusu kiriku ehitusküsimustega tegelevaks isikuks, samuti oli ta Savisaare ja Jakunini kohtumiste juures.

14. juunil 2010. aastal Lääne-Virumaal Kiltsi mõisakompleksis viibides eraldusid omavaheliseks konspiratiivseks vestluseks Savisaar, tollane keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, Venemaa Raudtee presidendi administratsiooni juht Vladimir Bušujev, Petrov ja Jakunin.

Jakunin teatas vestlusel, et Keskerakonnale antakse parlamendivalimisteks 1,5 miljonit eurot. Sellest 1/3 sularahas ja 2/3 ülekannetega arvete alusel. Ühtlasi pani Jakunin kõigile südamele, et tehingust ei tohi keegi kuskil midagi rääkida. Vestlusel määrati raha edastamise ja legaliseerimise eest vastutavateks isikuteks Petrov ja Boroditš.

Raha ülekandmise ennetamiseks otsustas kaitsepolitsei kolmandal novembril 2010. aastal vestelda nii Savisaare kui ka Petroviga. Sellest juhtumist tegi kapo ettekande riigijuhtidele. Toimunu avalikustas 2010. aasta lõpus Postimees ning puhkes idarahaskandaal, mille tagajärjel mitmed Keskerakonna mõjukad liikmed parteist lahkusid.

Üheks lahkujaks oli Deniss Boroditš, kes on nüüd liitunud Reformierakonnaga. Boroditš oli selle skandaali üks võtmetegelasi. Näiteks oli ta skandaali puhkedes välismaal, kuid sealt naastes ootasid Boroditši lennujaamas Edgar Savisaar ja Kalle Klandorf, kes tollase abilinnapea hilisõhtul autosse eskortisid ja ajakirjanike eest minema viisid.

Boroditšile oli lennujaama vastu tulnud ka Keskerakonna liige Ain Seppik, kes kuulus Savisaare vastasleeri ning kelle puhul on arvatud, et ta teab idarahaskandaali meediasse jõudmisest rohkem, kui avalikult räägib. Ka Seppik on nüüd Reformierakonna liige.

Petrov on enda osalemist Keskerakonna rahastamises ning Venemaalt pärit raha vahendamises poliitikutele eitanud. Savisaar aga otsustas möödunud aasta lõpus Postimehe skandaali käivitanud loo eest kohtusse anda.

Sergei Petrov on Eesti ühe suurema transpordi-ekspedeerimisettevõtte, peamiselt Vene transiidiga tegeleva Petromaks Spediitori ASi suuromanik.Ettevõttele kuulub kinnisvara haldav Jõgeva Elamu.Petromaks Spediitori AS teenis 2012. aastal 25miljonilise müügitulu juures 7,5 miljonit eurot kasumit ning maksis välja 7,92 miljonit eurot dividende.Selle pealt maksti riigile 2,1 miljonit eurot ehk ligi protsendi 2012. aastal Eesti riigile laekunud juriidilise isiku tulumaksust.2013. aasta septembris ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis oli Petrov 67. kohal. Toimetus hindas tema vara väärtuseks 37,5 miljonit eurot.2013. aasta jaanuaris ilmunud Äripäeva Dividendide TOPis oli Petrov 1,71 miljoni eurose dividendimaksega 14, kohal.