Rahvakogu ideed jõustusid vaid osaliselt

24. jaanuar 2014, 00:00

Riigikogu seadustas osaliselt Rahvakogu ettepanekud: riigikogu valimistel künnise alla jäänud parteide toetus riigieelarvest kasvab, aga parlamendierakondade riigieelarvelised tulud ei vähene.

Kevadisel Rahvakogul sündisid ettepanekud, kuidas muuta erakondade rahastamist ausamaks, kahandada rahavõimu poliitilises otsuseprotsessis ning elavdada parteidevahelist konkurentsi.

Üleeile said mõned nendest ettepanekutest seaduse kuju, sest vastu võeti erakonnaseaduse muudatused. Rahvakogu üks eestvedaja, vabaühenduste liidus EMSL töötav Urmo Kübar ütles, et riigikogu tegi mugava valiku. “See samm poliitilise konkurentsi elavnemiseks ja võimaluste loomiseks oli oluliselt lühem, kui ta oleks võinud olla. Aga ikkagi parem kui mitte midagi,” nentis Kübar.

Kübara hinnangul võinuks erakonna asutamiseks vajalike liikmete arvu miinimumnõue olla väiksem kui 500, mis selle aasta aprillis kehtima hakkava erakonnaseadusega kehtestati. Praegu kehtiva seaduse järgi on see 1000 liiget. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste nimetas seda otsust keskteeks, ent Rahvakogu eelistas arutelupäeval liikmepiiri alandamist 200ni.

Mitu ettepanekut jäi välja. Vaba Isamaalise Kodaniku esimees ja uut erakonda asutav Andres Herkel sõnas, et liikmepiiri alandamine oli positiivne samm. Samuti arvas ka värsket erakonda asutav europarlamendi saadik Kristiina Ojuland, kes teisalt märkis, et mitu Rahvakogu ettepanekut jäi siiski seadusest välja. Ta tõi näiteks kompensatsioonimandaatide kaotamise või üksikkandidaatide künnise alandamise riigikogusse kandideerimisel. Ka Herkel sõnas: “Küll aga ei läinud läbi need asjad, mis oleksid rahastamise põhimõtet muutnud ja alandanud natuke riigikogu valimiskünnist.”

50 : 50. Rahvakogul toetati ülekaalukalt varianti, kus erakondadele riigieelarvest eraldatav raha (vastavalt riigieelarvele ligi 5,5 miljonit eurot – toim)  jagataks kaheks: pool jaotataks võrdselt kõigi parlamendierakondade vahel ning pool kõigi valimistel osalenud erakondade vahel vastavalt saadud häältele. Sellega sooviti saada suuremat toetust riigikogust välja jäänud, kuid valimistel teatud hulga hääli kogunud parteidele.

Seevastu suurendati riigikogu valimistel künnise alla jäävate erakondade riigieelarvelist toetust, aga parlamendierakondadele eraldatav summa jäeti muutmata. “See meepott on jäetud endale,” märkis Herkel.

Herkeli sõnul pole põhjendatud, kui riigikogu valimistel suure häälteenamuse saavutanud partei saab teistest kõvasti rohkem raha.

Uue seaduse järgi saavad alla 5%-lise toetusega erakonnad riigilt toetust 30 000–100 000 ­eurot vastavalt häälte arvule. Herkeli sõnul ei anna see uuele erakonnale head stardipositsiooni. “See ei loo süsteemis tasakaalu ega õiglust. See võib olla väiksele või künnise alla jäänud erakonnale senisest kopsakam kirsturaha, aga ei võimalda tegelikult konkureerida. Süsteem on endiselt suunatud konkurentsist väljalülitamisele,” väitis Herkel.

Maruste sõnas, et uued ja väiksema toetusega parteid peavad end enne tõestama. “Enne tuleb poliitiline platvorm ja tugi leida, siis saab hakata rääkima võrdsete tingimuste seadmisest parlamendierakondadega, kes on ennast üles ehitanud teistes tingimustes,” väitis Maruste.

Samuti pälvis Rahvakogul selge toetuse ettepanek piirata parteide poliitilise reklaami mahtu ja kulusid.

Erakonnaseadusesse need piirangud ei jõudnud. Maruste on varem nimetanud reklaami reguleerimist lootusetuks ettevõtmiseks, sest see tooks kaasa lõputud vaidlused ja eraldi järelevalveorganid, mis neid kulutusi ja vaidlusaluseid käitumisi lahendama ja hindama peaksid hakkama.

Rahvakogu eestkõneleja Urmo Kübar väitis, et Rahvakogu ettepanekud võivad jõuda veel teistesse seadustesse. “Hetkel ei saa ühegi asja kohta öelda, et tohutult kahju on ja see rong on läinud,” lisas ta.

  • Ettevõtted ei saanud õigust erakondi toetada

Reformierakondlane Rait Maruste tegi novembris ettepaneku muuta erakonnaseadust nii, et ettevõtetel oleks õigus toetada erakondi. Toona ekspertide vastuseisule põrkunud mõte ei jõudnud seadusesse.
Maruste oleks andnud ettevõtetele õiguse toetada erakondi kuni 100 000 euroga, kui vastukaaluks vähendataks parteidele antavaid eraldisi riigieelarvest. Vaba Isamaalise Kodaniku esimees Andres Herkel väitis, et see idee ei leidnud toetust, sest erakonna esimehed ei soovinud riigieraldistest loobuda. “Seda teist sammu ilmselt ei soovitud,” märkis Herkel.
Maruste ütles, et ta ei tea täpselt, miks seda ettepanekut ei toetatud. “Seda peab küsima nende käest, kes sellele vastu hääletasid.” Ühe kitsaskohana tõi Maruste välja, et juriidiliste isikute annetuste puhul peab olema tagatud läbipaistvus: kes annetab ja kus kohast raha tuleb. Teisalt sõnas ta, et on endiselt seda meelt, et ettevõtted võiks omada õigust annetada, sest muidu leitakse ebaseaduslikke rahastamisviise.

 

Mis on mis

Uued toetused künnise alla jäänud erakondadele

riigieelarvelised toetused aastas, eurodes

Riigikogu valimisel osalenud erakond, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus
2–2,9% häältest 30 000
3–3,9% häältest 60 000
4–4,9% häältest 100 000

Praegune toetus künnise alla jäänud erakonnale, kui ta on kogunud vähemalt
1% häältest 9587
4% häältest 15 978

Allikas: Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2014, 20:35
Otsi:

Ava täpsem otsing