Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turundus. Pane töötaja oma firmast hästi rääkima

24. jaanuar 2014, 00:00

See, kuidas töötaja oma tööst sõprade seltskonnas või sotsiaalmeedias räägib, ütleb nii mõndagi ettevõtte sisekommunikatsiooni õnnestumise kohta, ütlevad kommunikatsioonieksperdid. Üha rohkem ettevõtteid peab lisaks avalikkusega suhtlemisele tähtsaks sisekommunikatsiooni, mis teeb paremaks nii töötajate omavahelised suhted kui ka ettevõtte näo.

Kommunikatsiooniekspert Aune Past märgib,  et ettevõtja peab endalt küsima, missugune on tema firma kultuur ja väärtused. Akadeemiline maailm eristab nelja tüüpi kultuuriga ettevõtteid.

Igaüks enda eest või arutelu siseringis. Võimukeskse kultuuriga ettevõttes on kommunikatsioon ühesuunaline, valitseb ainult üks arvamus, teised on valearvamused. Igaüks rabab endale nii palju võimu, kui saab, ega lase teisi kõnelema.

Rollikeskse kultuuriga ettevõttes valitseb ratsionaalsus ja seaduse järgimine täht-tähelt, ka kommunikatsioon järgib neid reegleid.

Ülesandekeskse kultuuriga ettevõttes üritatakse tulemust saavutada iga hinnaga, kommunikatsioon peab sellele kaasa aitama. Sõna antakse ennekõike neile, kes asjast midagi teavad.

Isikule orienteeritud kultuuriga ettevõttes eeldatakse aga, et kommunikatsioon toimub vaid oma liikmete huvides, kel on üheskoos hea olla, kelle puhul on oluline oma sisering, oma “meie”.

Pasti hinnangul päris stiilipuhast ettevõtet tavaliselt ei leia. Ta peab eriti oluliseks, et ette­võtte sisekommunikatsioon kuuluks kokku kultuuriga. Sellest, missugune on sisekommunikatsioon, sõltub paljuski see, missugusena end teistele näidatakse.

Temaga nõustus kommunikatsioonifirma Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonispetsialist Jekaterina Eilart, kes märkis, et isegi kui tava­töötajad otseselt meediaga ei suhtle, esindab iga töötaja siiski kaudselt ettevõtet, kus ta töötab. “See, kuidas me oma tööst mujal räägime, peegeldab tööandja ja ettevõtte mainet, ja ka siin on sisekommunikatsiooni roll väga suur.”

Ta rõhutas, et rahulolev ja informeeritud töötaja on ettevõtte heale mainele esmatähtis.

Pettunud töötaja. Ühiste väärtuste jagamine ja töökorras sisekommunikatsioon aitavad Pasti ja ­Eilarti sõnul vältida ka möödarääkimisi. ­Eilart ütlebs et kui igal ettevõtte töötajal tekib ­õigus ette­võtte eest valimatult kõneleda, on reeglina tulemuseks vastukäivad ja segased sõnumid, mis seavad ettevõtte maine ohtu.

“Teiselt poolt, mida laiem on kõneisikute ring, seda tugevamana ettevõte paistab,” nentis ta. Tema hinnangul tulebki nende kahe poole vahel leida optimaalne tasakaal.

Past tõdes, et kui ettevõtte “eraelu” on stabiilne, on väike tõenäosus, et mõni töötaja läheb avalikkuse ette musta pesu pesema. “Kui aga ettevõttes pole avatud kommunikatsioon väärtustatud, räägib pettunud ja võib-olla ka ennast abituna tundev inimene kõike, mida ta ette kujutab, ja lisab natukene veel värvi jaoks juurde. Osa inimesi ihkab 15 minutit kuulsust kas või omaenda hea maine hinnaga,” ütles ta.

Organisatsioon on kommunikatsioon. Past märkis, et igal töötajal peab tekkima tunne, et ta on ettevõttes oluline lüli ja aitab kaasa terviku moodustumisele. “Nii nagu täiemõistuslikud inimesed ei räägi oma pereliikmetest halba ega anna nende delikaatseid andmeid meediale või turunaistele, on see ka oma ettevõttega,” ütleb ta.

Pasti sõnul on oluline kõneleda üksnes siis, kui sind kuulatakse. Vähem tähtis pole rääkida ausat ja asja­kohast juttu.

Viimase aja populaarse nähtusena toob Past näiteks ülekoolitamise, kus rõhutatakse liiga palju vahetu suhtlemise olulisust. “Nii võib teenindaja kliendile öelda: “Oma emale ma soovitaksin”, klient aga ei taju ennast teenindaja emana või ema vanusena. Või ütleb  varastes 20. aastates teenindaja  50+ kortsukreemi kohta: “Ma ise kasutan ka seda”,” selgitas ta halbu näiteid.

Past märkis, et mida vähem tegeleb ettevõte kraavi kaevamise või telliste tõstmisega, seda olulisem on tulemuste jaoks toimiv kommunikatsioon, nii maja sees kui ka väljaspool.

  • Sisekommunikatsioon nõuab eri kanalite kasutamist

Ettevõtjad suhtlevad töötajatega palju e-kirja teel ja koosolekutel ning korraldavad sageli  koolitusi.
Rimi töötajad suhtlevad omavahel intranetis ja meilitsi, ütles Rimi kommunikatsiooni­spetsialist Katrin Bats ja lisas, et praegu juurutatakse ka uut infovahetusprogrammi.
Bats lausus, et nende ligi 3000 töötajaga ettevõttes on palgal sise­kommunikatsioonijuht, kes valdkonnaga tegeleb.
Tema sõnul läbivad kõik Rimi teenindajad ettevõttesse tööle asudes klienditeenindaja koolituse, kus käsitletakse ka suhtlemist klientide ja ajakirjanikega.
 “Kõikides kauplustes on käsiraamatud, mis annavad selgeid ja konkreetseid soovitusi, kuidas erinevates olukordades käituda,” lisas ta.

Tähtis roll osakonnajuhtidel. Sebe kommunikatsioonijuht Gert Daniel Hankewitz märkis, et Sebes tagab töökorras sisekommunikatsiooni igakülgne avatud suhtlemine.
Töökorralduslik info liigub Hankewitzi sõnul töötajateni osakonnajuhtide kaudu, ­vajadusel toetab info liikumist ka kommunikatsioonijuht.
“Info edastamiseks on meil lisaks otsesele suhtlusele kasutusel teadetetahvlid, liikluskorraldajad, kes suhtlevad otse juhtidega, SMS-teavitus, regulaarsed koosolekud ja kontoris ka ­e-kiri,” loetles ta.

Infoedastus on väljakutse. Elioni kommunikatsioonijuht Karin Kahre pidas 1600 töötajaga ettevõtte sisekommunikatsiooni suurimaks väljakutseks seda, et kõik eri valdkondade töötajad saaksid ettevõtte uudised ja informatsiooni kätte just neile sobival viisil.
Nagu Rimi ja Sebe puhul, kasutatakse ka Elionis erinevaid suhtlemiskanaleid: e-kirju, koosolekuid ja infopäevi, koolitusi.
Samuti levib info otse juhi kaudu. “Nii saame kindlad olla, et kõik Elioni töötajad on ettevõttega seotud uudistest teadlikud,” põhjendas ta.

 

Tasub teada

Millele peab juht mõtlema, et sisekommunikatsioon tööle hakkaks?

Aune Past pani algajale personali- või ettevõtte juhile südamele, et pettust ja suisa valet ei tohiks olla ei meedia­suhetes ega töötajasuhetes. Pasti hinnangul on mõttekas endalt küsida:
Mida ma tahan ütelda?
Mida ma tahan, et teised teeksid?
Kuidas ma tahan, et teised ennast tunneksid?

Et tagada hea sisekommunikatsioon ja olla kindel, et info kõigi töötajateni jõuab, on otstarbekas kasutada erinevaid suhtluskanaleid. Iga töötaja peaks info kätte saama talle mugavaimal viisil. Näiteks võib kasutada:
E-kirju
Teha infopäevi või koosolekuid
Suhelda silmast silma
Saata Kuukirju tähtsamate sündmuste ja info kohta
Suhelda telefonitsi või internetis

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2014, 18:40
Otsi:

Ava täpsem otsing