Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eri valdkonnad hoiavad vee peal

    Kõikides valdkondades ei saa korraga väga halvasti minna, põhjendab Toomas Starke, miks tema juhitav kiiresti arenev firma tegeleb põllu- ja kütteseadmete müügiga, peab telefonipoode ja haldab Valga linnas ärimaja.

    “Kui me oleks masu ajal tegelenud ainult põllumajandusseadmete müügiga, oleksid meie majandustulemused kõvasti kõrvetada saanud,” nendib OÜ Starfeld juht ja üks omanikest Toomas Starke. “Tänu mittepõllumajanduslikele harudele oleme kogu aeg olnud jooksvas kasumis. Väike, ent kindel renditulu on hoidnud ettevõtte vereringet käimas. Samas pelgalt rendi peale Valgas äri siiski püsti ei pane, sest rentnikke napib.”
    Väravaputkast sai pood. Kümme aastat tagasi ostis Starfeld avaturu läheduses hoone, mida omal ajal kutsuti Terko majaks, vahepeal kutsuti Tele2 majaks ja nüüd teab linnarahvas seda kui Valgamaalase maja. 2001. aastal sai Starfeldi koostööpartneriks AS Tele2 Eesti ning kunagise teraviljakombinaadi väravaputka ehitati ümber poeks. Suurem renoveerimine võeti ette enne seda, kui ajalehe Valgamaalane toimetus 2005. aasta kevadel maja vasakusse tiiba kolis. Praegu on 1200 ruutmeetri suuruses ärihoones paarkümmend rentnikku.
    “See ruum pärineb justkui 1980. aastatest,” tunneb Toomas Starke kohati lahti koorunud laevärvi ja kulunud kontorisisustuse pärast külalise ees piinlikkust. “Tavaliselt ma siia kedagi ei kutsu. Mulle endale käib aga see kabinet küll – peaasi, et laud-tool ja internetiühendus on.” Ta lisab, et kui Starfeldil vaba raha rohkem koguneb, küll nad siis ka selle osa ärimajast ära remondivad.
    Tööandja likvideerimine andis tõuke. Tegelikult on Starke selles samas hoones töötanud alates 1997. aastast, kui ta pärast Eesti Maaülikooli agronoomia eriala lõpetamist tuli Valga TERKOsse müügijuhiks. Palgalehel sai ta olla vaid kaks aastat, sest Valga TERKO likvideeriti, ent just see andis talle tõuke alustada eraettevõtlusega.
    “Sellises mastaabis ja sellise energiakuluga ei olnud enam võimalik toota seda vähest loomasööta, mida põllumehed vajasid,” räägib Starke. “Ma sain aru, et põllumehed vajavad söödatootmiseks väikseid ja mobiilseid söödatehaseid. Teravili oli tollal küll odav, aga selle söödaks ümbertegemine oli põllumehele hirmus kallis.”
    Starke leidis Soomest vastavate seadmete tootjad, asutas 1999. aasta lõpus OÜ Starfeld ning pani äri käima. Kaks aastat hiljem kaasas ta omanikeringi mõne tuttava taluniku. “Käisin siis ja käin siiamaani põllumeeste käest küsimas, milliseid põlluharimisriistu ja -seadmeid nad vajavad,” tutvustab Starke ettevõtte äristrateegiat. “Oleme pigem selliste nišiseadmete müüja ja hooldaja. Traktoreid ja kombaine me ei müü, sest see nõuaks oluliselt suuremat laienemist ja pealegi on konkurents selles vallas teravam.”
    Suunaks alternatiivsed kütused. Ka alternatiivsete kütteseadmete juurde juhatas Starke turuvajadus ning naabrite kogemus. “Kuna Soomes olid juba olemas automaatsüsteemid, mis võimaldavad küttena kasutada teravilja sorteerimisjääke, hakkasime selliseid seadmeid ka Eestis turustama,” seletab ta. “Põllumees on ju raha kulutanud vilja kasvatamiseks, koristamiseks, kuivatamiseks ja sorteerimiseks ning miks jäätmed lihtsalt metsa alla visata.”
    Järgmisena püüdis Starke lahendada probleemi, kuidas kasutada kütteks teraviljapõhku. Välismessil nägi ta Poolas välja töötatud seadeldist Biomasser, mis pressis hekseldatud põhust brikette. Nüüd tunnistab Starke, et see idee oli ajast ees ega pälvinud põllumeeste sellist huvi, nagu teraviljajäätmete põletamine.
    “Nafta hind ei ole tõusnud nii kõrgele, et tekiks tõsine huvi alternatiivsete kütuste järele,” nendib Starke. “Põhu pressimine briketiks on lisatöö ja nõuab lisaenergiat. Põllumees künnab põhu pigem põllu sisse tagasi. Aga ma ei välista, et põhu­brikett võib kunagi taas päevakorda tõusta.”
    Üks töö, mida Starke pigem hobiks nimetab, on tal Valgamaal Hummuli vallas asuvas Mäe-Muni talus küüslaugu kasvatamine. Aastaid tagasi oli Starkede pere üks suuremaid küüslaugukasvatajad Eestis. Küüslauk turustatakse laatadel ja hulgimüügifirmade kaudu.
     
    Mis on mis
    OÜ Starfeld
    Asutatud 1999. aastal Valgamaal Hummuli alevikus.Asutaja ja tegevjuht Toomas Starke, 2001. aastal lisandusid omanikeringi Kaido Edenberg, Johannes Bundsen ja Aavo Hõbe ning 2012. aastal Mati Nurm. Samale seltskonnale kuulub ka raamatupidamisteenust osutav OÜ Sendihaldur.
    TegevusaladPõhitegevus põllumajandusmasinate ja -seademete ning kütteseadmete müük ja hooldus. Alates 2001. aastast koostöö Tele2 Eestiga – omab poode Valgas, Elvas ja Põlvas. 2003. aastal ostis endise teraviljakombinaadi Valga TERKO kontorihoone. Praegu on hoones ligi 20 rentnikku, suurim neist ajaleht Valgamaalane. 2012. aastal müüs Tartu vallas ligi 100 ha põllumaad, millel varem kasvatas päideroogu.
    Töötajaid 13.
     
    Kes on kes
    Toomas Starke
    Lõpetanud 1988 Räpina aianduskooli aiandus­agronoomina ja 1997 Eesti Maaülikooli agronoomina.Tegutseb aastast 1999 põllumajandusameti seemnepõldude volitatud tunnustajana Valgamaal.Kasvatab FIEna küüslauku.
     
    Tasub teada
    Mis on kiire kasvu põhjused?
    Aastatel 2010–2012 kasvas OÜ Starfeld ärikasum 3,18 ja käive 1,96 korda.
    1. Põllumaade müük. Tegu oli ühekordse tehinguga, mille käigus müüdi veidi üle 100 hektari põllumaad Tartumaal Tartu vallas. Omal ajal soetati need maad energiakultuuri päideroo kasvatamiseks, ent nüüd on sellest tegevusest loobutud.2. Uus koostööpartner. Kolm aastat tagasi hakati vahendama Inglismaa firma Alvan Blanchi teraviljakuivateid. Kuivatite müük on hästi käima läinud ja suurendanud käivet. Palgatud on lisatööjõudu.3. Järjepidev selgitustöö alternatiivsete kütuste kasutamise valdkonnas. Pakutakse uusi innovaatilisi lahendusi, näiteks teravilja sorteerimisjääkide kasutamist viljakuivatites kütteks.
     
    Üks küsimus
    Milline vanasõna iseloomustab kõige paremini teie firmat, tegevust või Teid ennast?
    Toomas Starke, OÜ Starfeld juht ja üks omanikestEga see pole rikas, kel palju on, vaid rikas on see, kes endaga rahul on. Kui sa saad teha seda, mida sa armastad ja mis sulle rahulolu pakub, siis on kõik okei. Ja kui see veel sisse toob, siis on see ju boonuseks. Vastutahtsi tegutsemine kaua ei kesta.Mul on olnud selliseid aegu, kui olen olnud väga rahul, aga rahulolu ei väljendu selles va kõlisevas.Ja on olnud aegu, kui olen olnud tehtuga vähem rahul, aga samas on materiaalne kasu suurem olnud.Üks selline näide on Starfeldi põllumaade müük. Hing nuttis, aga teistpidi tundsime rahulolu, sest ettevõte teenis tehingult kasumit.
     
    Kommentaar
    Kõik on sama kui päris esinduses
    Sirje Likk, ASi Tele2 Eesti jaemüügijuhtOÜga Starfeld ja Toomas Starkega teeme koostööd 2001. aastast, nad peavad Tele2 esindusi Valgas, Elvas ja Põlvas. Peale Starfeldi haldab Eestis veel üks edasimüüja väiksemaid poode. Kõik suured poed kuuluvad Tele2 Eestile.Enam kui poole miljoni kliendiga Tele2 jaoks on oluline olla inimeste lähedal ja kohal ka väiksemates asulates. Edasimüüja poes on kliendi jaoks kõik sama kui Tele2 enda esinduses, aga just väiksemates kohtades on meil teenust lihtsam sisse osta kui ise hallata.Oleme Starfeldi ja Toomas Starkega väga rahul. Toomas on arusaaja ja kompromissialdis, teeb ettepanekuid ning mõtleb alati kaasa. Toomas on ise poodidesse väga palju energiat pannud ning tema esindustes on teenindus ja müük samal tasemel Tele2 enda poodidega. Omalt poolt aitame koolitustega või praktilistes küsimustes.
     
    Pane tähele
    Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.Äripäeva Gaselli TOP ilmub 20. veebruaril. Lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla13 miljoni euro.19. veebruaril korraldab Äripäeva toimetus Gaselli kongressi, kus autasustatakse Gaselli TOPi võitjaid. Kongressil esinevad teiste seas värske Äripäeva aasta ärimees Kristo Käärmann, tippkoolitaja Mare Pork, M.V Wooli asutaja Mati Vetevool ning suurettevõtjad Oleg Ossinovski ja Jüri Mõis.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.