Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroala majanduse veavad kasvule investeeringud
Alles kuus kuud tagasi kogesime euroalas finantsturgude kindluse märkimisväärset kasvu ja riskimarginaalide jõulist langust. Investeeringute maht on läbimas põhja, küsimus on kasvupöörde jõulisuses. Edu sõltub paljuski ettevõtjate, aga ka eraisikute nutikatest investeeringutest ja ambitsioonist võtta kaalutletud riske.
Oleme Euroopas alles uue majanduskasvu lättel. Finantsturgude ja varade hindade taastumisest alguse saav majanduskasv peab jätkusuutlikkuse tagamiseks jõudma eratarbimisse ning sealt edasi investeeringutesse. Kapitalimahutused peegeldavad laiemapõhjalist nõudluse kasvu ning reaalsektori võimekust investeerida ja globaalselt konkureerida.
USA taastumine. USA majandus on kriisist kiiremini taastunud, sest kasvu veavad just eratarbimine ja investeeringud. Seejuures eratarbimine ületab USAs kriisieelset taset ning tööpuudus on langenud 10%-lt 7%-le. Ka investeeringute maht on teinud läbi korrektsiooni, sama kasvutempo puhul jõutakse kahe aastaga kriisieelsele kõrgtasemele. Ettevõtete investeeringute taga on nõudlus, kasumlikkus ja kindlustunne, mida toetavad paranevad laenutingimused, laiapõhjaline laenupakkumine ja konkurentsivõimeline intressitase.
Euroopa majandust iseloomustab lahknev majanduskasv. Mõni aeglasemalt reageeriv ettevõte ostetakse üle, sest rahvusvaheline kapital otsib investeerimise kohti. Ka Eesti jõulisemate ettevõtete jaoks hakkab aeg ümber saama, et teha ise ambitsioonikaid ülevõtmisi soodsate hinnatasemete juures.
Majanduste taastumist soodustavate teguritena on Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi märkinud stimuleeriva rahapoliitika, kindlustunde aeglase paranemise võlakirjaturgudel, kasvu vähem piirava fiskaalpoliitika ja madala hinnakasvu, mis toetab reaalsissetulekuid. Keskpankade jõuline toetus jääb ülioluliseks ka järgnevatel aastatel. Kõrge võlakoormuse juures on kriisist kiiremaks taastumiseks vaja nii finantsvarade kui sissetulekute kasvu.
Vaevaline tee. Eurokriisi selgroog on küll murtud, samas nii mõnegi riigi puhul seisab ees aastaid kestev vaevaline teekond, et alandada liigset riigi ja erasektori võlakoormust ning ülikõrget tööpuudust, mis pärsib kasvu. See paneb proovile valijate kannatuse, kes ootavad sissetulekute kasvu taastumist ja samas ka kõrgete sotsiaalsete hüvede (pensionide) säilimist.
Nii tekib paratamatult kiusatus eelistada valikuid, mis on valijatele rohkem meele järele. Seega mida aeglasemalt majanduskasv Euroopas naaseb, seda paremad on ka võimalused populismi kasvuks. Euroopa suureks väljakutseks jääb konkurentsivõimesse panustavate investeeringute taastumine.