Kinnisvara. Turvafirma kolis trellide taha

Ühes majas sai kokku neli Tallinna peal laiali olnud bürood: Tammsaare teel asunud peakontor, Rävala puiestee sularahadivisjon, Marsi tänava valvedivisjon ja Mustamäe teel tegutsenud värbamiskeskus. Selleni jõudmine nõudis suurt tööd ja rohket planeerimist.

G4Si haldusosakonna juhataja Andres Pastaruse ütlust mööda sujus kolimine suuremate probleemideta, ent üllatused ei jää sellise sellise ettevõtmise juures kunagi tulemata. “Olgu nad siis positiivsed või negatiivsed ootamatused. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda,” märkis ta.

Ekspertidega tasub nõu pidada. G4Sil kulus pisut üle kolme aasta, et uue büroohoone ideest saaks reaalsus. Suurimaks tagasilöögiks nimetas Pastarus sügisel 2012 alustatud ehitustööde venimist, mille põhjuseks olid valearvestused vundamendi rajamisel. “Krunt asub mere lähedal, aga esialgsed projektid ei arvestanud pinnase vajumisega. Seega tuli teha ümberarvutused, uued projekteerimised ja juba poolenisti rajatud vundament uuesti ehitada,” selgitas ta. Projekt muutus seetõttu kallimaks ja hoone valmimine lükkus 3–4 kuud edasi.

Et ees ootaks võimalikult vähe ebameeldivusi, soovitas Pastarus teha koostööd ekspertidega. G4Si nõustaja oli Valeri Künnapu VKP Projektist. Tema abiga püstitati projekti peamised nõuded ja ülesanded: kui palju inimesi peab hoone mahutama, mis peab majas kindlasti olema, kuidas jaotuvad korrused ja üksused, millised on parkimisnõuded ja millised ettevõtte plaanid tulevikuks.

Seejärel korraldati arendajate konkurss, kus osutus sobivaimaks Wilson Kinnisvara OÜ.

Ligipääsetavus ja praktilisus. G4Si pressiesindaja Julia Garanža sõnul otsustati Wilson Kinnisvara kasuks sellepärast, et nende pakutud krunt Paldiski maanteel oli ettevõtte jaoks parima asukohaga. “Vaatasime kohti, mis jääksid suurte teede äärde ja mis oleksid võimalikult ligipääsetavad,” märkis Garanža.

Valikus oli veel näiteks kaks krunti Veerenni kandis, mis langesid lõpuks ära just kehva ligipääsetavuse tõttu. Andres Pastarus märkis, et krundi valimise ajal olid Veerenni piirkonnast Järvevana teeni tihti liiklusummikud, mis oleksid G4Si tegevust raskendanud.

Hoone valimiseks korraldati konkurss, millele esitatud kuue töö seast valiti välja arhitektuuribüroo Salto arhitektide Maarja Kase, Karli Luiki ja ­Ralf Lõokese looming. Pastaruse ütlust mööda tõusis Salto pakutud lahenduses teistest selgemini esile hoone esteetilisuse ja praktilisuse kooskõla.

Fassaadi ümbritsevad lamellid ehk õhukesed liistakud, mis on paigutatud nii, et nad takistaksid väljastpoolt ruumidesse vaatamist, samas ei piiraks majast väljavaatamist. Peale selle toimivad need passiivse jahutussüsteemina. “Lamellid ei lase päikesel otse hoonele paista, tekitavad maja ümber varju. Tänu sellele on vaja suvel hoonet vähem jahutada,” selgitas Pastarus.

Tema sõnul ei jäta hoone välimus kedagi külmaks. “Kellele meeldib, kellele mitte – kõneainet tekitab see kindlasti,” märkis ta. “Näiteks on naljaga küsitud, et millal maja ümbert tellingud ära võetakse.” Pastaruse sõnul on tagasiside maja välimuse kohta olnud enamjaolt siiski positiivne.

Rätsepahoonena valminud projekt. Ärihoone arendaja ja omanik on Wilson Kinnisvara, G4S on pelgalt rentniku rollis. “Kuna olime projekti algsed tellijad, on meil siiski üsna palju sõnaõigust, mis hoonega toimub,” märkis Pastarus. G4S üürib Wilson Kinnisvaralt küll tervet hoonet, kuid kuna ettevõttel kõiki kaheksat korrust täies ulatuses vaja ei lähe, rendivad nad omakorda ruume välja.

Siinkohal teeb G4S koostööd kinnisvarafirmaga Colliers International, kes tegeleb üürnikega lähemalt. Näiteks üürib praegu ärihoone seitsmendat korrust idufirma Pipedrive ning rentnike jaoks on majas veel ruumi pooleteise korruse jagu.

Garanža sõnul on uus maja justkui rätsepahoone, mis vastab kõikidele G4Si vajadustele. Maja nullkorrusel asuv sularahakeskus nõudis spetsiifilisi ehituslahendusi, seetõttu langes ära variant ­üürida hooneid mõnes olemasolevas ärihoones. “Sularahakeskusele sobivaid ruume lihtsalt polnud mujal olemas, mistõttu oli hoone tellimine ainuke võimalus,” märkis ta.

Sellegipoolest ei soovinud G4S endale ise hoonet soetada, vaid tahtis jääda rentnikuks. Pastarus ütles, et ettevõte tegeleb siiski turvateenustega. “Las kinnisvaraga tegelevad need, kes on sellel alal pädevad,” ütles ta.

Garanža sõnul andis kolimine tõuke mitmeks muutuseks. Paldiski maantee majja oli vaja uut sisustust ja võimalikult palju vana mööblit saadeti uuele ringile. Suur osa sellest läks heategevuseks, palju saadeti üle Eesti teistesse esindustesse.

Garanža lisas, et kolimine tehti töötajaile võimalikult lihtsaks. “Igaühel oli asjade jaoks neli kasti,” selgitas ta. Kolimispäevaks oli kõik ära korraldatud, nii et töötajatel tuli reede pärastlõunal oma vara kastidesse pakkida, esmaspäeval mindi tööle uuele aadressile, kus kastid neid juba ees ootasid.

G4S andis panuse ka ehitusse

Juba uue ärihoone planeerimise ajal oli G4S kindel, et teeb osa ehitustöid ise – täpsemalt need, mis just nende töövaldkonda ehk turvalisust puudutavad.G4S võttis enda kanda kõik nõrkvoolusüsteemid, valve- ja läbipääsukontrollsüsteemi, videovalve lahenduse ning tulekahju häiresüsteemi. Samuti tegeles G4S evakuatsioonivalgustussüsteemi, lokaalsete sidevõrkudega, sisetelevisiooni, nõupidamisruumide tehniliste lahenduste ja serveriruumide gaaskustutussüsteemidega.“See on ju täpselt see ala, millega me tegelemegi,” märkis G4Si haldusosakonna juhataja Andres Pastarus. “Ise kõikide nende süsteemide paigaldamine annab meile hea turvatunde, sest paljud teadmised jäävadki ainult meie maja seinte vahele,” lisas ta.Enne uude hoonesse kolimist oli vaja maja ümbrust ka korralikult puhastada. “Varem asus sellel krundil automüügiplats ja sellest ajast saadik oli siia väga palju sodi jäänud,” märkis Pastarus. Selleks, et uue maja ümbrus meeldivam oleks, koristas G4S omal jõul maja ümbert ära ligi 50 tonni prahti.Haldusosakonna juhataja sõnul jäädi koristamisega pisut hilja peale, mistõttu korraldavad nad tõenäoliselt kevadel veel ühed koristustalgud. “Kindlasti veame siit veel mitu tonni sodi ära,” arvas Pastarus.

Varustaks elektriga tervet linnaosa

Kuna G4Si juhtimis- ja sularahakeskuses käib töö ööpäev läbi, peab ettevõttel olema hädaolukorraks varutoide. Selleks on uues büroohoones võimas generaator, mis varustab voolu katkemise korral tervet maja elektriga.IT-osakonna juhi Margo Külvi sõnul suudab generaator ühe kütuseannusega ehk 150 liitriga töötada vähemalt terve ööpäeva. “Teadjamad on öelnud, et meie maja energiakulu võrdub ühe väiksema linnaosa omaga. Seega võite ette kujutada, kui paljud süsteemid meil pidevalt töötama peavad,” märkis ta.

 

Tallinnas Paldiski mnt 80Töökohaks ligi 580 inimeseleEhitas Oma Ehitaja OÜ, sisekujundus VL Sisearhitektuur OÜKolimise ja prügi äraveo peale kulus 10 000 eurot

 

G4S EestiKäive 2012. aastal54,8 miljonit eurotTöötajaid ligi 2500, esindused 13 linnas, valveobjektid üle kogu EestiPüsikliente üle 45 000Osakaal turvaturust 43%, valveteenuste turust 52%