Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiirlaenuga on hädas 50 000 inimest
Mittetäieliku info põhjal on kiirlaenude tagasimaksmisega raskustesse sattunud inimesi hinnanguliselt vähemalt 50 000.
Täna riigikogu rahanduskomisjonile antud ülevaate kohaselt kasvas reguleerimata laenuturu maht aastas 30%.
"Reguleerimata laenuturu mahu märkimisväärne aastane kasv, maksehäires olevate kiirlaenunõuete suur üldarv ja kiirlaenude tõttu makseraskustes olevate inimeste hulk ei luba lahendustega viivitada," ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).
"Jätkuvalt on päevakorras küsimused, et tarbijakrediidi taotlemisel oleksid seatud tingimused mõistlikkuse piires ja tagasimaksmised jõukohased. Senised nõuded nt laenutaotlejate maksevõime kontrollile on küll olnud vajalikud, kuid pole siiski andnud soovitud tulemusi," lisas ta.
Rahanduskomisjon jätkas täna mullu oktoobris nelja komisjoni alustatud kiirlaenudega seotud probleemide käsitlemist. Eelmise arutelu jätkuna selgitasid asjaomaste ministeeriumide esindajad, kui kaugele on olukorra analüüsiga jõutud.
Komisjonile anti ka ülevaade lähiriikide seadusandlusest. Sester nimetas hea näitena Soome regulatsioone, mis tuleks vajadusel eeskujuks võtta. Näiteks on Soomes seatud krediidikulukuse maksimaalseks määraks alla 2000euroste laenude puhul ca 51%, sissenõudmiskuludele on seatud alampiir ning laenusumma tarbijale ülekandmise keeld ajavahemikus kella 23st õhtul kuni kella 7ni hommikul.
Samuti on neil tarbijakrediidi pakkujate register, nõuded teenuseosutaja usaldusväärsusele ja spetsiaalne riiklik sihtasutus, mis abistab võlgade ümberkujundamisel, teatas riigikogu.
Sester täpsustas, et konkreetsete reeglite kehtestamise kõrval tuleb paralleelselt edasi liikuda ka nn pehmemate meetmetega nagu näiteks inimeste finantskirjaoskuse edendamise ja parema nõustamisega.
Eestis praegu kehtiva regulatsiooni ja laenuvõtjate kaitsemehhanismi puuduseks nimetas Sester inimeste enese õiguste maksma panemise suurt kulukust. Samuti selleks vajaminevate teadmiste olemasolu eeldust.
Eestis on moodustatud mitteformaalne töögrupp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, finantsinspektsiooni ja tarbijakaitseameti esindajatest. Ühiselt arendatakse edasi majandusministeeriumi alustatud analüüsi ja töötatakse välja ettepanekud. Lähiajal minnakse analüüsi ja ettepanekutega valitsusse, kus eeldatavasti otsustatakse ettepanekud seadusandluse muutmiseks.
Võrreldes Euroopa Liidu ja lähiriikidega on Eestis kiirlaenukontorite tegevust reguleeriv seadusandlus üks liberaalsemaid. Ministeeriumide esindajate hinnangul on kiirlaenu võtnuid ligikaudu 130 000 inimest, kuid pangad on hinnanud mittereguleeritud tarbijakrediidi andjate teenuseid kasutanud isikute arvuks ka kuni 180 000.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.