Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA keskpank saab uue juhi

28. jaanuar 2014, 00:00

USA Föderaalreservi juht Ben Bernanke alustab täna oma viimast istungit maailma mõjusaima keskpanga juhina, 1.veebruarist on selles ametis panga senine asepresident Janet Yellen.

Milliseks kujuneb Bernanke pärand, on vara öelda. Kiire ja julge käitumisega 2008. aasta sügisel, mil investeerimispanga Lehman Brothers krahh vallandas üleilmse paanika ja halvas ­finantsturud, on ta kindlasti tunnustuse ära teeninud, leiab ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Martin Wolf.

Lõplikust hinnangust saab aga rääkida alles siis, kui Bernanke ajal viis korda – enam kui neljale triljonile dollarile – paisunud keskpanga ­bilanss on jälle normaalmõõtmetes tagasi, nentis Wolfi kolleeg Gavyn Davies.

See töö, koos võitlusega võimalike soovimatute kõrvalmõjudega liiga lõdvast rahapoliitikast, jääb Janet Yellenile.

Esimesed sammud USA keskpanga erakorraliste tugimeetmete vähendamiseks on maailma arenevad turud õõtsuma löönud, sest suuremat tootlust otsima läinud raha liigub tagasi arenenud turgudele. Mõjutamata ei jäta USA keskpanga sammud ka Euroopat.

Tugioste vähemaks. Üldise suuna oma järeltulija jaoks pani Bernanke paika, kui teatas läinud aasta detsembris, et Föderaalreserv hakkab järk-järgult vähendama igakuiseid tugioste, mille eesmärk on majanduse turgutamiseks pikaajalised intressimäärad madalal hoida.

Kui erilisi vapustusi ei tule, siis peaksid need algselt 85 miljardile dollarile küündinud tugiostud igas kuus 10 miljardi dollari võrra vähenema. Viimaste nädalate turbulents arenevatel turgudel koos oodatust nõrgemate USA tööturunäitajatega ongi tõstatanud küsimuse, kas see võiks ajendada Föderaalreservi juba esimest pausi pidama.

Akadeemiku taustaga Janet Yelleni (67) kohta on öeldud, et suuremat muutust võrreldes Bernanke perioodiga Föderaalreservis oodata ei ole. Ajakiri Forbes leidis aga vähemalt kolm põhjust, miks päris nii väita ei saa.

Esiteks on muutunud majanduskeskkond. 2006. aastal ametisse asunud Ben Bernanke jaoks oli esmatähtis ära hoida majanduse depressiooni langemine, kui investeerimispanga Lehman Brothers pankrot vallandas 2008. a sügisel ülemaailmse ­finantskriisi. Keskpanga intressimäärad lasti kiiresti nulli lähedale ning turud ujutati laenukriisi vältimiseks rahaga üle.

Oma akadeemilises karjääris oli Ben Bernanke fookuseks olnud läinud sajandi kolmekümnendate aastate suur depressioon, mille peamisi vigu – liiga kitsit rahapoliitikat –, osati ja püüti nüüd vältida.

Mitme vastuolulise ja hulga kriitikat pälvinud sammuga – sealhulgas kindlustushiiu AIG väljaaitamine maksumaksja rahaga – suutis Bernanke panganduse ja finantssüsteemi stabiliseerida. Pikaajaliste intressimäärade madalal hoidmiseks korraldas keskpank mitu raundi varade tugioste, mis paisutasid keskpanga bilansi enam kui 4 triljonile dollarile. Eriti oluline oli USA pankade kiire saneerimine.

Hinnatõusu tempo teeb muret. USA majandus on toibunud jõudsamalt kui teistes arenenud riikides, IMFi prognoosi järgi kasvab SKP tänavu 2,8%. Erinevalt Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Itaaliast on USA SKP inimese kohta juba kriisieelsest tasemest kõrgem. Yelleni esimeseks suuremaks mureks tõotab kujuneda liiga madal inflatsioon, mis ajendab analüütikuid küsima, kas praegu ikka on õige aeg keskpanga stiimuleid koomale tõmmata.

Samuti ei ole tööhõivega seis nii hea, kui töötuse määra pealt võiks paista. Paljud inimesed on loobunud töö otsimisest või tööturult lahkunud, sest ka USA ühiskond vananeb. Siit leiab Forbes teise aspekti, milles Yellen Bernankest erineb – Yelleni akadeemiline taust on seotud just tööturu ­uuringutega. Nii saavad need protsessid rahapoliitika kujundamisel ja inflatsioonisurve hindamisel edaspidi suurema kaalu.

Praegu on Föderaalreserv Bernanke ajal uuendusena kasutusele võetud n-ö eelkommunikatsioonina välja öelnud, et intressimäärad ei hakka tõusma enne, kui töötus on vähemalt 6,5%-le alanenud. Töötus on selle piiri lähedal, detsembris 6,7%, ent kuna intressimäärasid on veel vara tõsta, oodatakse Yellenilt panga sihtide (ümber)sõnastust.

Kolmas aspekt, milles Forbes näeb Bernankel ja Yellenil vahet, on Stanley Fischeri nimetamine Yelleni asetäitjaks. Tegemist on endise Iisraeli keskpanga juhi ja IMFi tähtsuselt teise mehega ­Venemaa ja Aasia kriisi päevil, kes toob endaga kaasa ulatusliku rahvusvahelise kogemuse. Seda loetakse plussiks, sest nii on Föderaalreservi ­poliitikakujundajatel parem arusaam oma valikute mõjudest maailma muudele riikidele.

Euroopas on eelkõige kardetud, et keskpanga stiimulite vähendamine USAs võib hakata pankadevahelisel rahaturul Euroopa jaoks liiga varakult intressimäärasid kergitama. Erinevalt USAst vajab Euroopa majandus analüütikute hinnangul praegu veel lõdvemat rahapoliitikat. Lähikuudel prognoosivad euroalal uut intresskärbet nii Barclays kui ka Commerzbank.

 

Taust

Ben Bernanke ametiaeg 2006–2014

Bernanke juhtis USA keskpanka rängimas finants- ja majanduskriisis suurest depressioonist, mille vallandas investeerimispanga Lehman Brothers pankrot 2008. a septembris.
Bernanke reageeris kiiresti – intressimäärad langetati peaaegu nulli ning sealt edasi lõdvendati rahapoliitikat keskpanga suuremahuliste tugiostudega võlakirjaturul, kiiresti saneeriti pangad.
Bernanke üks suuremaid vigu oli kinnisvarasektori riskide mõju alahindamine majandusele tervikuna. Kriitikud on enim mures keskpanga “rahatrüki” inflatsiooniliste mõjude pärast, ehkki praegu teeb enam muret liiga madal hinnatõusu tempo.
Uuendustest võttis USA keskpank kasutusele inflatsioonisihi (2%), alustas ­Euroopa Keskpanga eeskujul intressiotsust kommenteerivate pressikonverentsidega ning hakkas avaldama mahukamaid majandusprognoose.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. January 2014, 19:33
Otsi:

Ava täpsem otsing