Ehitajad said ETÜ

Artikli täismahus nägemiseks saate endale teha nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähete SIIA.

Eelmisel aastal koostati Eesti Ehitusettevõtjate Liidu eestvedamisel Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimused ehk ETÜ 2013. Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni hinnangul peaks dokument katma 99% kõigist võimalikest ehituses ette tulevatest juhtumitest ja olukordadest.

Sellised ühtsed tingimused on põhjanaabritel kasutusel juba aastakümneid. "Soomes on üldtingimuste kasutajaid kindlalt üle 90%, mistõttu ei ole põhjust nende vajalikkuses kahelda," ütles Peterson.

Mis on ETÜ?Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimused (ETÜ 2013) on põhjalik dokument, mis kirjeldab tellija ja töövõtja õigusi, kohustusi ning vastutust ehitustööde ja sellega kaasnevate tööde tegemisel. Näiteks määratletakse tegevused ehitusplatsil, garantiid ja nendega seotud tingimused, lepingupoolte tagatised, tööde üleandmine ja vastuvõtmine, vastutus ja õiguskaitsevahendid jms.

Kuigi üldtingimused on soovituslikud, lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink, et tulevikus võiks olla tegu pigem reegli kui erandiga. Erinevalt varasemast on tema sõnul osapoolte suhted oluliselt tasakaalustatumalt reguleeritud kui senistes iga riigiettevõtte eraldi koostatud ja eelkõige vaid tellija huvidest lähtuvas lepingus.

Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisioni direktor Tarmo Pohlak, kes osales ka ETÜ väljatöötamisprotsessis, märkis, et kuna hankeid viivad läbi tellijad, siis otsustavad ka nemad ETÜ kasutamise. "Merko kui peatöövõtja ei saa tellijatele ETÜ kasutamist ette kirjutada. Merko on oma alltöövõtjatega alati kasutanud mõistlikult tasakaalus lepingutingimusi. Parimaks tõenduseks selle kohta on aastate või aastakümnete pikkune viljakas koostöö paljude alltöövõtjatega," lausus ta.

"Kui ehituse töövõtulepingus lepivad pooled kokku ETÜ 2013 kasutamise, siis eraldi tuleks neil kokku leppida vaid eritingimustes, mille järgi ehitatakse ning kus määratakse üldjuhul kindlaks kõik lepinguga seotud numbrinäitajad," selgitas Peterson.

Väiksemate ettevõtete ja ettevõtmiste puhul on Vesiroos OÜ juhatuse esimehe ja firma omaniku Riho Pihlapuu sõnul üldtingimused igati asjalikud. Ta rääkis, et väiksema mahu või projekti puhul pole kogu dokumenti vaja küll täies mahus kasutada, piisab, kui lepingu sissejuhatavas osas mainitakse ära, et ETÜ 2013 punktid on võetud aluseks. "Suurte ja pikaajaliste projektide puhul on aga põhjalikkus oluline ning need punktid väga vajalikud," lausus ta.

Milleks ETÜ?Peterson rääkis, et töövõtulepingute üldtingimuste sõlmimine aitab ühelt poolt kaasa nii lepingute lihtsusele kui ka läbipaistvusele. "Pahatihti üritatakse üksteist üle kavaldada ja erinevaid juriidilisi nõkse "ridade vahele" kirjutada," lausus ta ja lisas, et üldjuhul kipuvad ehituslepingute konstruktsioonid olema keerukad, lohisevad ja vormilt erinevad. "Aeg-ajalt tekib tunne, et projektijuhi põhiväärtus ei ole mitte niivõrd tema insenertehniline pädevus, kuivõrd ehituslepingute juriidilise haldamise ja tõlgendamise oskus."

"Selliste lepingute haldamine on lepingupooltele põhjendamatult koormav, kuna iga uue lepinguga tuleb kõik lepingupunktid poolte vahel eraldi uuesti kokku leppida. Lisaks on see ka kulukas, sest võimalike erimeelsuste korral ilma advokaatide abita hakkama ei saa," loetles Peterson põhjuseid.

Ka Pohlak nõustus temaga ning arvas, et ainult mõistlikult tasakaalus lepingutingimused täidavad eesmärki ja tagavad tellijale soodsa hinnaga ehituspakkumiste esitamise.

Pihlapuu rõhutas dokumendi puhul eelkõige seda, et mõisted ning teemad on selgelt lahti kirjutatud ja -mõtestatud. Sarnaselt Pohlaku ja Petersoniga uskus ka tema, et ühetimõistetavad lepingutingimused aitavad kaasa "mõtlemise ühtlustamisele, ja see on pikas perspektiivis Eesti ehitusturule kasulik."

Vastukaja heaPetersoni hinnangul on ETÜ kasutamisele tulnud head vastukaja. Näiteks on Riigi Kinnisvara AS tema sõnul välja töötanud uued töövõtulepingute põhjad, mis arvestavad just ETÜ tingimustega. Nimelt lubasid Riigi Kinnisvara esindajad, et selle aasta algusest võtavad nad ETÜ tingimused lepingutes kasutusele.

Ka Vink suhtus üldtingimustesse hästi. "Mina olen kindel, et Nordeconi ja üldse ehitusettevõtete taha kasutuselevõtt ei jää, pigem peaks riik täna andma väga jõulised suunised just riigiettevõtetele ja -ametitele ning muutma neile ETÜ kasutamise väljatöötatud kujul kohustuslikuks," märkis ta.  

"Kindlasti võivad ka täna mitmed ettevõtted väita, et tingimused on veidi kaldu, kuid me peame nentima, et ideaallepingut, mis absoluutselt kõigile sobiks, on raske välja töötada," võttis Peterson kokku.

Temaga nõustus ka Vink, kes sõnas, et suurimat rolli ETÜ kasutuselevõtul mängivad siiski tellijad, sest nende soov ja tahe määravad ehitustingimused. "Ja riik ning omavalitsused saavad riigihangete kaudu suunata uue ETÜ kasutamist kõige otsesemalt," sõnas ta.

MIS ON MIS?ETÜ 2013Ehituse töövõtulepingu üldtingimused määravad tellija ja töövõtja õigused, kohustused ning vastutuse ehitustööde ja muude nendega kaasnevate tööde tegemisel.Üldtingimusi kasutatakse projekteerimis-ehitustööde tegemiseks (projekteerib ja ehitab töövõtja) kui ka üksnes ehitustööde tegemiseks (tellija annab töövõtjale ehitusprojekti, töövõtja ehitab).Kui leping sõlmitakse üksnes ehitustööde tegemiseks, ei välista see siiski töövõtjapoolset projekteerimistööde tegemist - näiteks tööprojekti, teostusjooniste jm koostamist - selleks, et ehitustööd lõpule viia.Ehituse töövõtulepingus lepivad pooled kokku ETÜ 2013 kasutamises ning sellele lisanduvates eritingimustes. Eritingimustega täpsustatakse või täiendatakse (vajaduse korral muudetakse) ETÜ tingimusi.Üldtingimusi võib kasutada ka riigihankes hankelepingu kavandina. Sel juhul võib eritingimustesse lisada teistest õigusaktidest tulenevaid erisätteid.Üldtingimuste rakendamist peetakse heaks tavaks ka siis, kui selles ei ole poolte vahel eraldi kokku lepitud. ETÜ 2013 ei välista samas, et teatud ehitustööde tegemisel võib hea tava lepingupoolte õiguste ja kohustuste puhul olla teistsugune, kui seda kirjeldab ETÜ 2013.Allikas: ETÜ 2013

PANE TÄHELEETÜ 2013 on kättesaadav SIIT.