Ettevõtja karjäär võiks alata senise tööandja juures

Artikkel

- Uudised
- 28. jaanuar 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja karjäär võiks alata senise tööandja juures
Äripäeva vastne dividendide TOP näitab, et ettevõtluses edukas olemise eeldus pole mitte firma suurus, vaid hea idee ja julge pealehakkamine.
Edukad ettevõtted saavad sageli alguse majanduskriisi ajal, mil paljud tippspetsialistid jäävad tööta ning osa neist on sunnitud alustama ettevõtjana. Hiljem selgub, et see oli õige otsus, mida aga kardeti vabatahtlikult langetada.
Äripäeva hinnangul võiks riik sallivamalt suhtuda palgatöötajatesse, kes hakkavad oma teadmisi ja oskusi pakkuma senisele tööandjale osaühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Sellel sammul oleks ühiskonna jaoks mitmeid plusse, mis kaaluvad üles vastuargumendid.
Kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Riigil võiks palgatöötajate ettevõtjana tegutsemise soosimisel olla kaks olulist vastuväidet. Riik võib kaotada maksutuludes, sest inimene hakkab palgatulu asemel teenima ettevõtlustulu ja see on maksustatud teisiti.
Teine vastuargument on seotud tööandjatega, kes võivad üritada maksude optimeerimise eesmärgil oma töötajad poolsunduslikult ettevõtjateks teha. Selliseid näiteid on Eesti lähiajaloos olnud. Kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks ning seetõttu võime nii saada hulga probleemseid väikeettevõtjaid, kellel pole sotsiaalseid tagatisi ja kellele tegelikult ettevõtja elustiil ei sobi.
Riik võiks muuta suhtumist. Need vastuargumendid kaalub üles aga kasu, mis ühiskond saab, ja seetõttu võiks riik julgustada ja ärgitada palgatööd tegevaid inimesi välja pakkuma oma oskusi ettevõtjana. Selleks pole vaja leida riigieelarvest miljoneid, piisab suhtumise muutmisest. Riigi esindajad võiks avalikult öelda välja, et nad sallivad sellist tegevust ning sellepärast ei hakata kedagi kiusama.
Kui palgatööd tegev inimene asutab osaühingu ja hakkab oma endisele tööandjale seni omandatud oskusi pakkuma juriidilise isikuna, vaadatakse sellisele tegevusele praegu halvustavalt. Seda tõlgendatakse maksudest hoidumisena, sest dividenditulult ei pea tasuma sotsiaalmaksu.
Seetõttu ei taha mitmed tuntud tippjuhid avalikult rääkida sellest, et nad tegelikult pole palgatöötajad, vaid pakuvad oma firma kaudu juhtimisteenust
Suuname ajud palgatöölt ettevõtlusse. Ettevõtja karjäär aga võikski alguse saada just praeguse tööandja juures. Endine tööandja oleks alustavale ettevõtjale ehk esimene klientki, see tähendab kindlustunnet, et ta ei lähe esimese tormiga kohe põhja.
Edasine on juba alustava ettevõtja enda teha, kas ta lepibki selle ühe kliendiga või otsustab riske hajutada ja oma oskusi eri tellijatele pakkuda. Kui ta eelistab viimast varianti, ongi eeldus firma laiendamiseks loodud.
Maksulaekumine võib küll saada lühiajalise tagasilöögi, kuid pikaajalises perspektiivis võidaks ühiskond. Kui kunagine palgatöötaja end oma endise tööandja abil käima tõmbab, järgneb sellele tõenäoliselt uute töökohtade loomine.
Kuigi meie tulumaksusüsteem soosib kasumi taasinvesteerimist, ei kavatse ettevõtjad seda lõpmatuseni teha. Varem või hiljem võtavad nad osa teenitud tulust dividendidena välja ja see ongi aeg, kui riik oma maksutulu kokku korjab.
Ajude palgatöölt ärasuunamine on palju tõhusam ettevõtluse arendamise moodus kui riigi otsetoetused ja abiraha.
Hetkel kuum