Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliit vajab Ukraina jaoks uut naabruspoliitikat

29. jaanuar 2014, 00:00

ELi võimalustest mõjutada olukorda Ukrainas tuleb kohe maha kanda majanduslikud. Viimati oli majanduslikel meetmetel mõte novembris 2013 – ja see ei taastu enne, kui naaseb poliitiline stabiilsus.

Praegu tuleb leida vägivallatu lahendus kriisile. Välispoliitilistel vahenditel on oma roll, aga ELi kogemused siseriiklike pingete maandamisel on vähesed. Erinevalt Gruusiast aastal 2008 pole Ukrainas tegemist sõjaga. Sisekriisis võib ELi vahendajana ehk aktsepteerida lääneosa Ukrainast, aga vaevalt Viktor Janukovitši leer.

Lõhestatud välispoliitika. ELi võimalusi kahandab ühise välispoliitika lõhestatud iseloom. Ukraina on eluliselt lähedam Poolale ja Saksamaale kui näiteks Prantsusmaale. Lähinaabrite vaated Venemaale erinevad kaugemate (ja suuremate) ELi liikmesriikide omast.

ELil oleks kõige targem mõelda uuele naabruspoliitikale. Ukraina keeldumine ­assotsiatsioonileppest novembris 2013 tähendas “vana” naabruspoliitika pankrotti. Aga eeldusel, et EL ise lähiaastail ei lagune, jääb kestma vajadus ­Ukraina kriisile reageerida ja seda leevendada. See peakski saama uue naabruspoliitika keskseks ülesandeks, arvestades Ukraina suurust ja piirnemist ELiga. Oluline vahe eelmise naabruspoliitikaga võrreldes on, et kui veel viis aastat tagasi võinuks EL dikteerida strateegilisi tingimusi (pakkudes valitud naabritele liitumisperspektiivi), siis nüüd tuleb pea ees sukelduda reaalpoliitika maailma. Lahendus tuleb leida lehmakauplemise teel Venemaa osalusel. See kujuneb ELile raskeks katsumuseks.

Hetkel ei ole selge väljakutse lõplik iseloom: selleks võib olla kriisimaandus, kodusõja ärahoidmine, relvakonfliktide summutamine, kodusõja peatamine, oma piiride kaitse, ­rahuläbirääkimiste vahendamine, riigi jaotamine kaheks, rahu tagamine jms.

Uued valimised? Kaitse­minister Urmas Reinsalu on öelnud, et kiirelt tuleks korraldada uued presidendivalimised. Oma loogika selles on, aga kas Eesti (või ELgi) on mõelnud, mida kujutaks endast vabade ja ausate valimiste korraldamine, turvamine ja jälgimine praeguses vägivaldselt polariseeritud ­Ukrainas?

On küsitav, kas ELil on jõudu piisavalt panustada. Pealegi on riigi populaarseim poliitik ­ikka president Janukovitš. Viimase võit viiks Ukraina aga tagasi esimesele ruudule.

Järgmised neli kuud on EL ise europarlamendi valimispalavikus. Olukorda komplitseerib veelgi USA ilmselge soovimatus Venemaaga otsesel moel sarvi ristata – milleta Ukrainas kaugele ei jõua. ­­­­

Toimetatud intervjuu põhjal.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2014, 20:02
Otsi:

Ava täpsem otsing