Ukraina valitsus astus tagasi

29. jaanuar 2014, 00:00

Ukraina president Viktor Janukovitš rahuldas eile peaminister Mõkola Azarovi tagasiastumispalve.

Samal ajal Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu ja Venemaa liidrid kutsusid Ukrainat vägivalla eskaleerumist vältima.

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil, et Ukraina presidendi Viktor Janukovitšiga läinud aasta lõpul sõlmitud kokkuleppeid Ukrainale müüdava gaasi hinna vähendamisest Venemaa valitsuse vahetuse tõttu üle vaatama ei hakka.

Niisamuti on jätkuvalt jõus Venemaa lubadus anda Ukrainale 15 miljardit dollarit, mille tingimuseks on ka struktuursed reformid Ukraina majanduses.

Putin kinnitas, et tal ei ole põhimõtteliselt midagi Euroopa Liidu idapartnerluse kontseptsiooni vastu. Küll aga vajavad põhjalikumat läbirääkimist SRÜ riikide Euroopa Liiduga vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingute sõlmimise võimalikud tagajärjed Venemaa majandusele. Selleks alustavad Venemaa ja Euroopa Liit ekspertide tasandil nüüd konsultatsioone.

Pinged olid kadunud. Pressikonverentsil osalenud Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja Vladimir Putin möönsid, et kõnelused olid sirged ja otsekohesed. Pressikonverentsi atmosfäär oli aga lahedam, kui eile toimunud tippkohtumise eel valitsenud pingete järgi võinuks eeldada.

ELi liidrid rõhutasid, et vabakaubandusleping ELiga ei ole ühegi riigi vastu. Eesmärk on elatustaseme tõstmine. Ühiselt lubati taas uurida võimalusi vabakaubandustsooni loomiseks, mis ulatuks Lissabonist Vladivostokini.

Ukraina sündmuste kõrval oli arutusel ka rida muid teemasid, kuid Ukraina neist vaieldamatult kõige olulisem. ELi välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashton sõitis eile Kiievisse, et aidata konfliktile lahendust leida.

Azarov lootis rahumeelset lahendust. Ukraina peaminister Mõkola Azarov andis eile presidendile tagasiastumispalve, lootuses, et see aitab ligi kaks kuud väldanud valitsusvastastele meeleavaldustele rahumeelset lahendust leida. President Viktor Janukovitš võttis erruminekupalve vastu. Kuni uue valitsuse moodustamiseni täidab valitsusjuhi kohuseid esimene asepeaminister Sergi Arbuzov.

Erakorralisele istungile kogunenud Ukraina parlament tühistas samal ajal ülekaaluka häälteenamusega 16. jaanuaril vastu võetud seadused, mis nägid ette karmid trahvid ja vanglakaristused erinevate meeleavalduste viiside eest. Demokraatlikke õigusi ahendavate seaduste tühistamise poolt hääletas 361 saadikut. Vastu oli 2 ning erapooletuid 49, vahendas agentuur Bloomberg.

2010. aastast valitsust juhtinud Azarov teatas, et tegi oma otsuse, et võimaldada Ukraina ühiskonna ja majanduse arengut ohustava konflikti rahumeelset lahendamist.

Azarov on korduvalt hoiatanud kriisi laastava mõju eest Ukraina majandusele. See on 2008. aastast arvates kolmandat korda languses. Läinud aasta kolmandas kvartalis kahanes SKP eelnenud kvartaliga võrreldes 0,3%. Keskpanga valuutareservid on kahanenud aastataguselt 24,5 miljardilt dollarilt 20,4 miljardile dollarile.

Turud võtsid uudise vastu positiivselt – Ukraina riigivõlakirjade hind kerkis eile ning riigi võimaliku pankroti vastu kindlustamise risk alanes, jäädes 905 punkti tasemel siiski kõrgeimaks Euroopas. Börs kosus 1,2%, grivna kauples veidi odavnenult 8,525 grivna tasemel dollari eest.

“Uudis Azarovi tagasiastumisest on turu jaoks üsna positiivne, vähemalt lühikeses perspektiivis,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Societe Generale SA arenevate turgude strateeg Regis Chatellier. “Janukovitš näib järjest enam isoleeritud ja tal võib olla väga raske täisvõimu säilitada.”

JPMorgan prognoosis oma hinnangus, et protestid vaibuvad järk-järgult ja ekstreemsed stsenaariumid on vähetõenäolised.

“Suur küsimärk on, et pole mingit selgust, kes võiks tulla praeguse valitsuse asemele,” nentisid aga BNP Paribas Ukrsibbanki analüütikud Sergi Jahnõtš ja Jevgeni Orudžev Kiievis. “Kui opositsioon keeldub valitsusse minemast, ei välista me protestide jõuga laialiajamist.” Vähemalt kaks korda on president peaministri portfelli pakkunud ühele opositsiooniliidrile Arseni Jatsenjukile, kes on pakkumise tagasi lükanud.

Põhiseadus võib muutuda. Ukraina parlament hääletas eile ka komisjoni moodustamise üle, mis hakkab ette valmistama põhiseaduse muutmist. Praeguse konstitutsiooni järgi peab peaministri ametist lahkumise heaks kiitma president ja nimetama uue valitsusjuhi. Opositsioon taotleb konstitutsiooni muutmist – võimalik, et naasmist 2004. aasta versiooni juurde, kus peaministri nimetab parlament.

Kiievis pea kaks kuud väldanud meeleavaldused on levinud pealinnast välja, küündides meediakanalite andmeil juba ka president Janukovitši tugibaasideni Ukraina idaosas. Meeleavaldustes on opositsiooni andmeil hukkunud kuus inimest, tuhatkond on saanud vigastusi. Arstiabi on vajanud enam kui 300 politseinikku.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2014, 20:22
Otsi:

Ava täpsem otsing