Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansson kahtleb VEB Fondi eksjuhi mälukaotuses
Eesti Panga juhi Ardo Hanssoni sõnul võiksid kunagised keskpanga tegevjuhid VEB Fondist ja 32 miljoni dollari väärtuses valeandmetega kirjast rohkem mäletada.
“Kui mittemäletamine on totaalne, siis tekib küll küsimus, kas see päris nii on,” kommenteeris Hansson Eesti Panga endise asepresidendi ja VEB Fondi juhi Enn Teimanni seni antud vastuseid.
Äripäevas ilmus aasta tagasi intervjuu Teimanniga, kes sõnas VEB Fondist rääkides, et tema mälu pole viimasel ajal hea.
Küsimusele, kes oli Eesti Pangast välja saadetud valeandmetega dokumendi koostamise organisaator, vastas Teimann: “Mida ei tea, seda ei tea. Pagan teab, kust see tuli!”
Võltsdokument koostati 1995. aastal, kui Eesti Panga nõukogusse kuulus ka Hansson. Praegune Eesti Panga juht käis eile riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjonile sel teemal selgitusi andmas.
Riigikogu komisjon loodi aasta tagasi, et uurida, mis põhjustel ja kelle initsiatiivil toimusid VEB Fondis tehingud, tänu millele sai Venemaa viinaärimehe Aleksandr Matti firma TSL International alusetult 32 miljonit dollarit.
Hansson kahtles, et selles teemas ka riigikogu komisjon täielikku selgust saab.
Kui hästi olid Eesti Panga nõukogu liikmed kursis keskpanga ja Vnešekonompanki vahelise kirjavahetusega? Seda spetsiifilist kirjavahetust me kindlasti ei vaadanud. Nõukogu käis koos võib-olla kord kuus ja tegeles igasuguste küsimustega. Kui vahetevahel tegelesime laiema VEB Fondi teemaga, siis nende kohta on protokollid kõik üleval (EP avalikustas ligi aasta tagasi kõik VEB Fondi kohta käivad dokumendid oma kodulehel – toim). Päevast päeva me kirjavahetusega küll ei tegelenud.
Te saate siis kindlalt väita, et ei teadnud toona sellest kirjavahetusest ega võltsitud kirja koostamisest? Jah.
Kas on võimalik, et toona püüti nõukogu liikmete eest varjata võltsandmetega dokumendi koostamist? Ühtegi varianti ei saa välistada. Järelevalvaja ehk nõukogu ei saa üle õla vaadata 24/7. See pole ka tema ülesanne. Järelevalvaja saab alati valikulise pildi asjadest. Ta võib pistelisi asju kontrollida, aga ta ei saa kunagi 100%-liselt kontrollida, ega peakski. See taandub alati usaldusele. Küsimus on, kas usaldust kuritarvitati. Mul ei ole ka põhjust seda väita.
Eesti Pank on öelnud, et võltsitud dokumendi koostamine oli organiseeritud tegevus. Kas tänaseks on komisjonil, Eesti Pangal või Teil aimu, kes selle organiseeritud tegevuse taga olid? Me ütlesime, et see viitab organiseeritud tegevusele. Suure tõenäosusega see nii ka oli. Aga nagu me ütlesime Eesti Panga auditis, siis sellele miks-küsimusele me ei osanud vastata. Me ei tea isegi, kuidas need andmed jõudsid sinna kirja, kes sisestas ja mis põhjusel. Ma usun, et riigikogu komisjon saab natukene seda pilti täiendada. Usun, et lõppude lõpuks saame täiendavat selgust. Kas me saame täit selgust? Ma väga kahtlen. Võib-olla seda oleks liiga palju oodata.
Kas asepresidendid olid selle teemaga rohkem kursis kui nõukogu liikmed? Jah, olid küll. Kogu tegevjuhtkond pidi loomu poolest rohkem kursis olema, sest tegelesid selle teemaga päevast päeva.
Selleaegne Eesti Panga asepresident Enn Teimann on öelnud, et ei mäleta sellest midagi. Kui usutav see Teie hinnangul on, et selletaolise positsiooniga inimesel sellise dokumendi koostamine ununes? Ma arvan, et selliste asjade puhul on täiesti legitiimne öelda, et ei mäleta. See on rohkem kehakeele küsimus: kas sa oled rohkem mäletamise või mittemäletamise juures ning kas sa proovid aidata selguseni jõuda või mitte? Kui mittemäletamine on totaalne, siis tekib küll küsimus, kas see päris nii on. Ikkagi midagi peaks mäletama emotsioonidest, motivatsioonidest ja meeleoludest. See oli pikk protsess. Kui tegu oleks olnud ühe kirjaga, siis võiks öelda, et ei mäleta.
Kas Siim Kallase puhul võiks ka eeldada, et ta teab rohkem, kui räägib? Ta oli panga president siiski mitu aastat. Kui kiri tuli sisse, oli tema president ja andis mingisuguse korralduse. Selle perioodi kohta, mis viis kirja koostamiseni, ilmselt midagi on tal meeles. Aga kui küsimus on kirja kohta, siis ta saab kindlasti väita, et polnud sellel ajal Eesti Panga president ega tea asjast midagi. Ma arvan, et see võis tõesti nii olla.
Näib, et hetkel on ehk ebasoodsaimas olukorras Vahur Kraft, kelle allkiri seisab võltsitud dokumendil. Samuti on Eesti Pank ümber lükanud Krafti esitatud väited. Kuivõrd palju Teie näete Krafti süüd selles asjas? Me olime auditiga väga täpsed. Suutsime tuvastada väga täpselt seda, mis juhtus. Sellises olukorras olime väga ettevaatlikud. Me pole nimeliselt süüdistanud mitte kedagi, sest me ei teadnud seda motivatsiooni ja see polnud meie asi. Me ei taha liiga kergekäeliselt öelda mõne isiku kohta midagi.
Tasub teada
Võltsitud kirja uurivad eksperdid
VEB Fondi uurimiskomisjon saatis kohtuekspertiisi instituuti nii skandaalse 32 miljoni dollari kirja kui ka Eesti Panga endise juhi Vahur Krafti esitatud dokumendid.Uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra hinnangul on 32 miljoni dollari võltsitud dokumendi juures piisavalt käekirjalisi märkmeid, et tuvastada, kes on kirja mustandid teinud.Ekspertiisi saadeti ka Vahur Krafti esitatud dokumendid. “Meil on teatud dokumentide osas kahtluseid, kas need on originaalid või võltsingud,” selgitas Vakra.Ekspertiisi tulemused saabuvad veebruari alguses.
Mis on mis
VEB Fond
Tegeles 1992. aastal NSV Liidu Välismajanduspanga kontodel külmutatud Eesti hoiustajate raha hüvitamisega. Selleks andis fond raha kaotanud isikute nõuete tähistamiseks välja sertifikaadid, mille omanikud pole aga siiamaani hüvitust saanud.