Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigisponsorluse lõpp jätaks suure augu
Kui riigi osalusega ettevõtted enam sponsida ei saaks, tekiks kultuuri, eriti aga spordi rahastamises suur auk, mida eraettevõtted pole praegu suutelised täitma. Samal ajal räägib maksuamet, et seni spordis makstud stipendiumid on tegelikult palgad, mille maksukoormust me kõik väga hästi teame. Nii lähevad spordiklubid pankrotti.
Vaja on jõuda pikema perspektiiviga kokkuleppeni, kuidas neid valdkondi tulevikus rahastatakse. Ei saa lihtsalt nii, et ette hoiatamata ja alternatiivplaanita tõmmatakse vaip alt ära ja vaadatakse, mis juhtub. Oht on kaotada noortespordi kandepinda ja loobuda niigi õhukesest tippspordist.
Erafirma enda asi. Erafirmade puhul on selge, et toetuste jagamine on iga firma enda otsustada. Kuidas just omanik ja juhtkond asju näevad – kas nad saavad reklaamist kasu või soovivad midagi teenitust ühiskonda tagasi anda või leiavad, et see pole üldse nende asi.
Leidub aga hulk lahendusi, kuidas saaks erafirmade toetusi spordile suurendada. Ühe võimalusena võiks välja pakkuda MTÜdele ja sihtasutustele tehtavate maksuvabade annetuste osakaalu suurendamist ettevõtetel praeguselt 3%-lt 5%-le ja eraisikutel 5%-lt 10%-le. See ei lahenda probleemi täielikult, aga annaks olulise leevenduse. Tervisele laiemalt aitaks kindlasti kaasa ka paljuräägitud, kuid seni ikka lahenduseta ettevõtete tervisespordi erisoodustusmaksu kaotamine.