Äri 25. Koolipapast piimatootjaks

“Algul tuli hoolsalt kõik üles kirjutada ja hiljem sõrmega järge ajada,” meenutab Puusta, kuidas ta erialakursustelt ja konsulentide loengutest tarkuse­teri kogus. “Kui olin juba neli-viis aastat tegutsenud, oleks konsulenti olnud vaja ainult selleks, et ta oleks öelnud, mis on kahe aasta pärast kütuse, diisli, elektri ja piima hind.”

Ülo Puusta tõstab jutuajamise algul lauale mahuka albumi. Selle lehtedel on taluga seotud dokumendid alates Vabadussõja-järgsest ajast, igal ajastul kehtinud rahatähed ja fotod. Suguvõsa ja Kivi talu ajaloo uurimine on Puusta hobi.

Hea vana ajaga võrrelda. Samamoodi on ta hoolega talletanud oma firma, ASi Tartumaa Maamees ajalugu. Jutu edenedes kraamib ta arhiivikastidest lagedale tabelid lehmade päevase väljalüpsi kohta. “Mul on kõik tabelid alles. Amburi kohta on ju öeldud, et ega ta naljalt raamatut minema viska,” muigab Puusta ja toob võrdluseks mõne arvu. Kui 14. aprillil 1994 oli väljalüps lehma kohta 5,6 liitrit, siis praegu 30 liitrit. Kui tollal oli laudas 68 lüpsilehma, siis praegu on neid 333.

Ülo Puustale on maatöö meeldinud poisieast peale, ent laiemalt võttis ta asja ette 1989. aastal, kui Kivi talule tagastati 12 hektarit maad. See oli seemnekasvatuseks sobiv suurus ja seemnekasvatus sobis ka seetõttu, et kooliõpetajal on suvel pikk puhkus. Puusta kasvatas põllu peal ristikheina- ja kapsaseemet, aga eriti tulus oli Eestis aretatud ­tomatisordi Visa seemnete paljundamine köetavas kasvuhoones. “Sain kilekotitäie Visa seemnete eest sordiaretusjaamast nii palju rublasid, et läksin otse poodi ning ostsin uhiuue traktori T40,” ütleb Puusta.

Jalgsirännak uude lauta. Piimatootjaks sai Puusta 1994. aasta kevadel, kui ostis pankrotipesast väikese tegutseva lüpsilauda Tartu vallas Annukal, kus töö käis käsitsi. “Paari aastaga oli selge, et kui tahad konkurentsis püsida, pead karja suurendama,” põhjendab Puusta, miks ta 1996. aasta maikuus osales Vesneri suurfarmi pakkumiskonkursil.

Kuna Puustal oli raha ainult hoonete ostmiseks, veeti muu vara laiali: traktorid-kombainid soetasid teised majandid ja lehmad-vasikad viisid ära inimesed, kel oli põllumajandusreformi käigus ­õigus loomi tagasi saada. Tühjaks tassitud farmihooneis tehti suvel põllutööde kõrvalt väike remont ning sügisel toodi Annukalt lehmad Vesneri farmi.

“Hommikul hakkasime tulema ja õhtu eel olime päral,” meenutab Puusta, kuidas tehti lehmakarjaga 3,5 kilomeetri pikkune rännak. “Minu põhimõte on algusest peale olnud, et karja tuleb ise suurendada. Ma pole kunagi ühtegi looma sisse ostnud, sest võõrast laudast tulev loom toob endaga kaasa oma mikrokliima.”

Üks lehmakarja tollane ajaja oli traktorist ­Margus Visnapuu. “Mul jookseb siin firmas juba 18. aasta,” räägib ta. “Olen jälginud piimandustabeleid, sest see pakub mulle huvi, ja tunnen uhkust, et meie farm on olnud ikka keskmisest kõrgemal.”

Visnapuu kinnitusel pole traktoristiamet sugugi üksluine. “Eks see sõltub ka inimese pinge­taluvusest,” möönab ta. “Oleme siin palju oma kätega ehitanud, eriti esimestel aastatel. Samal ajal pidid olema loomad talitatud ja põllutööd tehtud.”

Tartumaa Maamees oli üks esimesi piimafarme Tartu vallas, mis läks lõaspidamiselt üle loomade vabapidamisele, hakkas lehmade sarvi nudistama, juurutas lüpsilehmade korraga kinnijätmise ja rajas 2000. aastal esimese lüpsiplatsi.

“Meie piimatoodangu lagi on praegu käes,” nendib Ülo Puusta. “Et piimatoodangut suurendada, tuleks üle minna kolmekordsele lüpsile, see eeldab aga suurt ümberkorraldust ja lisatööjõu palkamist. Pean talve jooksul tõsiselt kalkuleerima, kas tasub järgmine innovaatiline samm ette võtta või mitte.”

Piim rändab Leetu. Tartumaa Maamees müüb alates 2005. aastast kogu piima TÜHi Laeva Piim kaudu. “Igal ööl kella 12 paiku käib piimauto, mis veab meie piima Leetu,” seletab Puusta. “Laeva Piima liikmed on enamik Tartumaa suuremaid piimatootjaid. Tänu sellele, et Eestist palju toorpiima välja veetakse, on piima kokkuostuhind tõusnud.”

Puusta sõnul pole neil pärast piimaühistusse astumist turustamisega probleeme olnud. Kõige hullem olukord oli siis, kui Tartu piimakombinaat ehk Tartu Piim 1997. aastal pankrotistus. Tartumaa Maamees tuli asjast välja tänu juustudiilile.

Nimelt pakuti Puustale piimavõla katteks juustu. Puusta laenas sõbralt väikebussi, sõitis Rannu juustutööstusse ja laadis bussi juustukange triiki täis. Tartus renditi külmkamber ja turul palgati juustumüüja. “Kuu ajaga oli juust müüdud ja kokkuvõttes jäime vaid paarikümne krooniga miinusesse,” muigab Puusta. “Võib-olla poleks meile midagi võlgu jäädud, kui oleksin suutnud bussi rohkem juustu mahutada.”

Teeristist sai ajutine kaubahoov

Vesneri talunike seltsi liikmed pidid oma traktoritega aegsasti kohal olema, et mitte maha magada hetke, kui veoauto Kunda tsemenditehase toodanguga Aovere teeristi jõudis. “Tsemendi­kotid – kellele 10, kellele 15 – tõsteti kiiresti ­auto pealt traktorite järelkärudesse,” meenutab Ülo Puusta defitsiitse ehitusmaterjali jagamist otse teepervel 1990ndate aastate alguses. “Veoautojuht oleks meid pikalt saatnud, kui me oleksime palunud tal kotid talusid pidi laiali vedada.”Limiteeritud olid ka muude ehitusmaterjalide kogused. “Meie seltsile eraldatud koguse laiali­jagamine oli lihtne – kõik teadsid, kui palju naabrimees ühte või teist ehitusmaterjali vajas,” seletab Vesneri talunike seltsi omaaegne esimees Ülo Puusta. “Kogused, mida iga mees osta sai, vaieldi koosolekul ära.”Puusta ei mäleta juhust, et kellelgi oleks ehitus­materjal seisma jäänud või keegi oleks selle vaheltkasuga maha parseldanud. “Küll aga pakuti abi, kui nähti, et naabrimehel kipub ehitus materjali nappuse pärast pooleli jääma,” lisab Puusta.

 

Asutas 1994. aastal Ülo Puusta ASi Maamees nime all, muutis nime 1997. aastal.Kasvatab teravilja looma­söödaks.Karjas 333 lüpsilehma ja 318 noorlooma.Väljalüps lehma kohta 2013. aastal 9332 kilo.Maad kasutuses üle 500 ha, sellest 330 ha oma maa.Töötajaid 9.Tenis 2012. aastal 1 028 827 eurose käibe juures 236 680 ­eurot kasumit.

Ajalugu:1994 ostis pankrotipesast väikese, 70 lüpsilehmaga Annuka lauda.1996 ostis pankroti­pesast Vesneri suurfarmi hooned, kolis lüpsilehmad Annuka laudast Vesneri suurfarmi.2000 valmis Vesneri suurfarmis lüpsiplats.2003 oli Jõudluskontrolli Keskuse andmeil suurima piimatoodangu parandaja Eestis, piimatoodang kasvas aastaga ligi 1000 kilo lehma kohta.2005 astus TÜH Laeva Piim liikmeks.2011 valmis uus piima­karjalaut.2012 laiendati kontorihoonet.

 

Ülo Puusta

Töötas 21 aastat (1970–1991) Tartu 17. kutsekeskkoolis tööstusseadmete remondilukkseppade meistrina.Kivi talu omanik. 1968 kirjutasid vanavanemad Tartu vallas Vesneri külas asuva talu tema nimele. 1989 anti talule tagasi 12 ha maad.Kasvatas FIEna ristikheina-, kapsa- ja tomatiseemet.Tartu talunike liidu üks asutaja aastal 1989.Vesneri talunike seltsi asutaja ja esimees juunist 1990–1993.MTÜ Tartumaa Põllumeeste Selts juhatuse liige.

 

Elu viivad edasi innovaatorid

Nelly Oinus, loomakasvatuskonsulentÜlo Puustaga tutvusin 1997. aasta alguses, kui viisin kümmekond Eesti piimatootjat Saksamaale ja Hollandisse õppereisile.Hiljem käisin Puusta farmis korduvalt vaatamas ja pererahvaga arutamas, kuidas seal loomade vabapidamist ja muid ­uusi võtteid rakendatakse, samuti tegin lüpsjatele kohapeal koolitusi. Mul on meeles, et Ülo naine salvestas diktofoniga minu jutu. Paar-kolm aastat hiljem saime juhuslikult kokku piimafoorumil ja ta ütles, et tead, Nelly, me oleme ikka ja jälle seda lindistust kuulanud ja kõik nii ongi, nagu sa tookord meile rääkisid.Elu viivad edasi innovaatorid. Need, kes uued ideed omaks võtavad ja ellu viivad, saavad tegijateks. Siis tulevad järelelonkijad ja siis need, kes ärivaldkonnast paratamatult välja kukuvad.Ja nii ongi. Kui sa eluga ja ­uute asjadega kaasa ei lähe ja samas oma rahaasju korras ei hoia, siis su ettevõtmine kõrbeb.

 

24 aastat tagasiPangaseadus hakkas kehtima, nähes ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonikeskusena. Ülemnõukogu võttis seaduse vastu 28.12.1989.Reisilaev Tallink tegi esimese sõidu Tallinnast Helsingisse. Laev kuulus 12.05.1989 asutatud Soome ja NSV Liidu ühisfirmale Tallink. Esialgu sõideti Soome lipu all, Eesti lipu alla mindi 30.06.1992.

23 aastat tagasiPostimees hakkas taas ilmuma. Aastatel 1948–1990 ilmus ajaleht Edasi nime all.

22 aastat tagasiAsutati Hansapank aktsia­kapitaliga 30 miljonit rubla. ­Lisaks Tartu Kommertspanga filiaalina tegutsenud Hansapanga eelkäija ASi Rebaco osanikele said B-aktsiaid ka Hansapanga töötajad, nt Tiina Mõis. Eesti Pank andis pangale tegevuslitsentsi 13.01.1992.

21 aastat tagasiKindlustusinspektsioon alustas tööd, juhiks Ellen Ridaste, kes läks sellelt kohalt pensionile 31.12.2000.Kurikuulus relvahanke­leping Eesti riigi ja Iisraeli relvafirma TAAS Military Industries vahel, väärtus veidi üle 49 miljoni USA dollari, vahendas Leonid Apananski.Talumaade tagastamise tunnistuse said esimesed 13 ­õigusjärgset omanikku.20 aastat tagasiKäibemaks tõusis 10 protsendilt 18-le (alates 1.07.2009 tõusis 20% peale).Väärtpaberiamet registreeris esimese väärtpaberite emissiooni – ASi Den Za Dnjom võlakirjade emissiooni.

19 aastat tagasi Tartu autoturg, mis seni tegutses Ravila tänava pikendusel, alustas tegevust Raadi endise sõjaväelennuvälja ruleerimis­rajal.AS Radiolinja Eesti käivitas esimese GSM-mobiilsidevõrgu suunakoodiga 256, esimesed kliendid olid president Lennart Meri ja tollane teede- ja side­ministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema.Eesti Mobiiltelefon avas analoogvõrgu 31.01.1995.Korruptsioonivastane seadus võeti riigikogus vastu, selle kohaselt pidid kõik ametiisikud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni.

18 aastat tagasiTelekanal TV3 loodi RTV ja EVTV osalusel.

 

Äripäev 25

Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime rubriigi “Äri 25”.Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis on sellel kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks anname lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat ­infot, siis jagage oma meenutusi aadressil [email protected] või aivar.hundi­[email protected]