Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hobi. Armastus esimesest õliloigust

31. jaanuar 2014, 00:00

Eesti ärimaailmast leiab tehnikahuvilisi, kes on oma kire ja hobi viinud sammukese kaugemale kui teised, luues automuuseume.

Nii nagu iga hobi, saab huvi autode, mootorrataste ja muu tehnika vastu tihti alguse varajases eas. ­Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht ja Eesti Mootorispordi Muuseumi üks eestvedaja Arno Sillat pajatab, et tehnikapisik on temas juba lapsest peale.

Sillat ütleb, et kasvas üles keset tehnikat. Tema isa tegeles võidusõiduga ja vanaisa ehitas võidusõidumasinaid. Nii veetis Sillat poisikesena palju ­aega näiteks Tallinna kesklinnas Hobujaamas asunud autoremondi katsetehases, kus pandi kokku ka Eesti oma vormeleid.

Tõsisema huvi võidusõidu vastu tekitasid temas 1970. aastate alguses ilmunud Uve Soodla ja Margus-Hans Kuuse kirjutised vormel 1 ja moto GP kohta. “Siis tekkis tahtmine võidusõitjaks saada, nagu paljudel noortel,” meenutab Sillat, kes oli 1990. aastatest kuni eelmise kümnendi keskpaigani Mercedeseid müüva Silberauto tegevjuht ja osanik.

Peeter Kalli taastas Mussolini kübara. Viking Motorsi asutaja ja endine omanik Peeter Kalli rajas Tallinna automuuseumi. Ta tundis autonduse vastu huvi juba poisikesena. “Esimene auto sai taastatud juba päris ammu, 1970. aastate alguses. Sellest ajast on tekkinud pisik, mis on kasvanud kireks. On olnud erinevaid aegu ja erinevaid võimalusi, nüüd on see tegevus mingil määral taas aktiveerunud,” räägib ta.

Esimene Kalli renoveeritud masin oli Fiat 500, mida rahvasuus kutsuti Mussolini kübaraks, kuna see tuli müügile Benito Mussolini diktatuuri ajal. “See oli kas 1937. või 1938. aasta mudel, väga vahva auto, eriti noorele mehele, hästi väike auto,” meenutab Kalli.

Ühe ajastu erinevad lood. Enamikul vanatehnika kollektsioneerijail on oma nišš või ajastu, mille toodangut nad koguvad. Peeter Kalli kogus on peaasjalikult Nõukogude Liidus toodetud autod. Lemmikmasinat ta nimetada ei oska, nentides, et eks igaüks on omamoodi armas, mõni aga on olnud temaga juba pea kolm kümnendit ning pika sideme tõttu hingelähedasem.

Kalli kollektsioonis on autosid 50 ringis. Tema sõnul on just need autod paratamatult väga tugevasti Eesti ajalooga seotud – inimestel on palju mälestusi just nende markidega. “Meil on väga vähe mälestusi Cadillaci või Chevrolet’ga, kuigi ka need olid esimese Eesti Vabariigi ajal olemas, aga meie praegused põlvkonnad neid ei näinud ja seega puudub ka nostalgiamoment,” tõdeb Kalli.

Arno Sillat aga veab MTÜd, mis loob Turbasse Eesti Mootorispordi Muuseumi. MTÜ varamusse kuulub just palju tollal toodetud võidusõidutehnikat. Nii võiks tõmmata teatava paralleeli, kus Peeter Kalli loodud Tallinna automuuseum esindab kaduvate tavasõidukite poolt ja rajatava mootorispordi muuseumi väljapanek rariteetsete võidusõidumasinate oma. Kaks Eesti ettevõtjate muuseumi keskenduvad ühe ajastu mootorite maailma eri külgedele.

Muuseumis mitte ainult masinad. Arno Sillati arvates ei saa paratamatult üle teatavast nõukogude aja heroiseerimisest, aga ta leiab, et see on teema, mis tänapäeval maailmas müüb. Alati on võimalik vältida üleliigset politiseerimist, ütleb ta.

Mootorispordi muuseumi loomist veab viieliikmeline töörühm. Nende idee on koondada ühe katuse alla Eesti mootorispordi ajalugu. Väljapanek võiks pajatada lugusid mitte ­ainult masinatest, vaid ka nendega seotud inimestest ehk laiemast kontekstist, mis pani aluse mootorispordi arengule Eestis, ning näidata, mis on olnud mõjutavad faktorid nende muutuste ja arengute taga.

Turbasse rajatava muuseumi tarbeks on eksponaate 150 ümber, ent ilmselt võib see number koos teistest kogudest tulevate sõidukitega küündida kuni 200ni.

Nende hulgas on nii ralliautosid, vormeleid, karte, mootorrattaid kui ka kiirpaate. Nende kõrval oleks näitusel ka meened, karikad, mudelid, rohke visuaalne materjal ja kõik muu, mis aitab luua loo nende ajalooliste sündmuste ümber.

Sarnane joon pole mitte ainult ajastul, vaid sisuliselt tegelevad Sillat ja Kalli oma ettevõtmisega eesmärgil säilitada väärtuslik tükk ajalugu ja jutustada lugu mööduvatest aegadest.

Hobist sai taas töö. 1993. aastal ASi Viking Motors asutanud Peeter Kalli müüs oma ettevõtte 2012. aastal. Pärast seda jäi tal aega üle ning Kalli otsustas senisest rohkem tegelda oma autokollektsiooniga. Tal tekkis idee luua Tallinna automuuseum.

Möödunud aasta augustis kandis tema töö ka vilja ning muuseum avas uksed. Praegu on muuseum talverežiimil, ent tööd jagub sellegipoolest.

Kalli sõnul hoiab autokogu oma hinda kenasti ning küsimusele, kas mees kunagi oma kogu ka maha müüks, vastab ta tagasihoidlikult, et seda on raske öelda, sest kunagi ei tea, mis aegu ja olukordi elus ette võib tulla. Tallinna automuuseum avab uue hooaja 1. mail. Seni on huvilistel võimalik teha veebis virtuaaltuur.

  • Elektriautodesse erinev suhtumine

Automuuseumide vedajate  Peeter Kalli ja Arno Sillati vaated autonduse tuleviku kohta on erinevad.
Kalli sõnul pole tal usku elektriautodesse praegusel kujul. Ta leiab, et praeguse tehnoloogia asemel peavad tulema oluliselt paremad ja tõhusamad lahendused, et asi vaeva väärt oleks.
Küll aga kiidab ta Euroopa ­autotööstuse arenguid bensiini- ja diislitehnoloogia vallas, autod on muutunud heade võimsusnäitajate juures vägagi säästlikuks.
Sillatil jagub praegustesse elektriautodesse rohkem usku. Ta toob näiteks igapäevastes seadmetes kasutatavad akud, mis on viimase kümne aastaga teinud hüppelise arengu – on vaid aja küsimus, millal tullakse välja täiuslikuma akutehnoloogiaga ka autodele, usub Sillat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2014, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing