Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energia riskib suurelt

30. jaanuar 2014, 18:30

Eesti Energia on viimaste aastate jooksul teinud kaks investeeringut, mis on täna kõige kallimad Eesti ettevõtetele kuuluvad rajatised. Kas nende käivitumine osutub edukaks ja investeeritud summad tagasi teenitakse, pole aga selge ei ettevõtte juhtkonnale ega vastutavatele ministritele.

Kui sa ei näe artiklit täismahus, siis vormista endale nädalane tasuta proovitellimus, minnes SIIA.

Kokku pannakse kahte projekti pea miljard eurot.

Selle aasta juulis peaks Auvere elektrijaama uuest plokist tulema esimene elekter. Selle Eesti kalleima rajatise kogumaksumus on 638 miljonit eurot, kuid hiiglasliku investeeringu tasuvus ja selle tegelik väärtus on küsimärgi all. Esialgu plaaniti ülikalli energiaploki kõrvale ka teine sarnane, kuid praegu on üsna selge, et seda ei tule.
Selle asemel räägib Eesti Energia juht Sandor Liive hoopis teistsugusest tulevikust. Kui praegu läheb põlevkivi otse elektri tootmiseks, siis uue plaani järgi toodetakse kõigepealt õli ja selle kõrvalproduktidest elektrienergiat.
Õlitootmisest on küll juba aastaid räägitud, aga nüüd on plaan konkreetsem: edasised investeeringud tehakse õlitehastesse, mis maksavad umbes 250 miljonit eurot tükk. Neid peaks tulema mitu. Ainuke probleem on selles, et neist esimest, suurusjärgus samuti veerand miljardit maksnud tehast pole käima saadud ja esialgsest valmimistähtajast ollakse rohkem kui aasta maas. Väärtuse poolest on see Enefit 280 tehnoloogial põhinev tehas Eestis maksumuselt teine vara.

Projektid reitingulanguse taga. Mõlemad suur­investeeringud võttis põhjenduseks ka reitinguagentuur Moody’s, kui see eelmisel nädalal Eesti Energia krediidireitingut langetas. Moody’s viitas õlitehase käivitamisega seotud probleemidele. Lisaks võib Eesti Energia põlevkivielektrijaamade konkurentsivõime agentuuri hinnangul nõrgeneda, kuna Balti ja Põhjamaade elektriturg jätkab põimumist. Regioonis toodetakse aga elektrit palju mitmekesisematest ressurssidest kui ­ainult põlevkivi, seega ei pruugi põlevkivist toodetav elekter olla konkurentsivõimeline.
Konkurents muutub tihedamaks pärast Eesti ja Soome vahelise kaabliühenduse Estlink 2 käikuminekut sel aastal. Auvere töötab just põlevkivil, kuigi võimaldab kasutada ka biomassi.
Moody’se põhjendused Auvere põlevkiviploki kohta toovad esile samad probleemid, millele riigikontroll viitas juba 2011. aastal ehk siis, kui suur­investeeringut plaaniti. Küsimus on ärilises tasuvuses: ilma riigi toetuseta see jaam riigikontrolli hinnangul välja ei mängi. Mäletatavasti kahtlesid investeeringu tegemise otstarbekuses nii Eesti Energia juhtkond kui ka nõukogu, kuid majandusminister Juhan Parts andis selge suunise uus jaam ehitada.
Sellised riskihinnangud vihjavad, et Eesti Energiat võib ees oodata ka vara allahindlus. Teisi­sõnu oleks mustvalgel kirja pandud, et on investeeritud meeletu hulk raha, oodatud väärtust sellest aga ei tule.

Vara alla hindama ei hakka. Eesti Energia nõu­kogu esimees Jüri Käo ei ole sellega nõus. Tema sõnul ei sõltu investeeringute väärtus reitinguagentuuri hinnangust. “See sõltub turusituatsioonist ja ettevõtte konkurentsivõimest. Viimane on aga iga ettevõtte enda teha ja see ongi üks ettevõtete igapäevastest ülesannetest – säilitada või suurendada oma konkurentsivõimet.”
Teine riigifirma nõukogu liige Olari Taal lisab, et õlitehase käivitamise juures on tõepoolest tähtaegadega mööda pandud – kogenematusest. Tuleb aga arvestada, et tegemist on tehnoloogilise innovatsiooniga ja selle elluviimine on aeganõudev. Auvere jaama puhul on aga Taali sõnul tasuvusarvestus tehtud ja see on pädev. Seega pole karta, et ettevõte peaks hakkama allahindlusi tegema.
Milline Auvere tasuvusanalüüs täpselt on ja kas see on aja jooksul muutunud, avalikkus teada ei saa – tegemist on ettevõttesisese infoga. Seetõttu pole näiteks selge, kuidas mõjutab tasuvust saastekvoodi praegune madal hinnatase. Ühelt poolt on väike hind kasulik põlevkivienergiast elektri tootmisele ja lubab paremat tasuvust. Teisalt aga eraldas valitsus just Auvere investeeringu tasuvust silmas pidades riigiabi korras Eesti Energiale 18 miljonit tonni tasuta saastekvooti, et selle müügist saadavat raha saaks ehitusse suunata. Madalama hinnaga teenitakse väiksem summa.

Tasuvus selgub tulevikus. Eesti Energia juht Sandor Liive sõnab, et kvoodi hind ei mõjuta Auvere investeeringut kuigivõrd. “See on õige, et kui CO2 hind on madalam, tuleb raha toetuseks vähem. Aga kui hind on madalam, siis on (toetust – toim) vaja ka vähem,” ütleb ta. Liive sõnul selgub Auvere tasuvus alles pärast valmimist. “Me võime pikalt rääkida sellest, kui kasumlik see investeering võib olla või mitte. Sellest me rääkisime ka enne investeerimisotsuse tegemist. See selgub tulevikus, kui me näeme neid hindu,” selgitab ta.
Mis aga õlitehase väärtust puudutab, siis see tugineb juhtkonna hinnangul. Ehkki tehas ei käi, on juhtkond optimistlik. “Käivitusaja pikenemine ei muuda seda investeeringut kahjumlikuks, sest kui Enefit 280 käib, siis ta toodab 50–60 miljonit eurot positiivset rahavoogu aastas,” selgitab Liive. “Praegu ei ole mingit infot selle kohta, et me peaksime seda alla hindama,” lisab ta. Nii Auverest kui ka uuest õlitehasest ootab ette­võte panust firma majandustulemustesse juba sel aastal.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. February 2014, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing