Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silmet võib elektroonikasse pääseda
Pika auditi tulemusena sai Molycorp Silmet sertifikaadi, mis kinnitab, et ettevõtte tooraine ei ole pärit konfliktipiirkonnast. See annab firmale võimaluse siseneda elektroonikasektorisse.
Ettevõtte juht David O’Brock-Kaljuvee rääkis, et mullu hakkas USAs kehtima Dodd-Franki seadus, mille kohaselt peavad kõik need firmad, kes kasutavad nn konflikti-mineraale: tantaali, tina, volframit ja kulda, igal aastal börsile aru andma, kas nad kasutavad konfliktivaba toorainet. See on ajendatud kongressi murest, et Kongo Demokraatlikust Vabariigist ja seda ümbritsevatest riikidest (nn DRC-riigid) pärit mineraalid aitavad finantseerida sealset äärmiselt vägivaldset konflikti.
Auditi läbimine tähendab O’Brocki sõnul seda, et ettevõtte kliendid võivad puhta südametunnistusega nende toodangut osta. Ühtlasi annab sertifikaat ettevõttele kindluse, et neil on võimekust siseneda elektroonikatööstusesse, mis seni oli pigem välistatud.
“Kuna me ei teadnud, kas suudame siin piisavalt kvaliteetselt toota, siis me ei proovinud ka. Nüüd me teame ja miks mitte proovida,” rääkis O’Brock. “Meil on väga head seadmed, väga hea labor ja me teame täpselt, mida suudame toota, seega suudame seda ka klientidele tõestada ja saame selles vallas müüa.”
Läheb müügiks. Ettevõtte juhile tähendab see kiiret aega – järgmisel nädalal algab tihe üleilmne müügitöö, mis kestab suveni. Potentsiaalsed kliendid on USAs, Euroopas ja Aasias.
Sertifikaati annavad välja Electronics Industry Citizenship Coalition (EICC) ja Global E-Sustainability Initiative (GeSI).
Molycorpil väga hästi ei lähe ja ettevõte on kahjumis. Sillamäel tegutseval Silmeti üksusel on läinud O’Brocki hinnangul üsna hästi. Ta ütles, et ettevõte on suurendanud tootmisvõimsust just muldmetallides ja sel aastal tahetakse võimsust ja efektiivsust veelgi suurendada.
“Investeeringud lähevad selleks, et saaksime rohkem vastu võtta Ameerika toorainet,” kirjeldas O’Brock.