Kristjan Rahu langetab Raplas sooja hinda 25%

Rapla küttefirma omaniku ASi Eraküte juht Priidu Nõmm ütles, et taastuvkütusest toodetud soojus on ligi viiendiku võrra odavam maagaasil toodetust, mistõttu Erakütte eesmärk on minimiseerida maagaasi kasutamist ning viia kõik enda võrgupiirkonnad üle taastuvkütusele.

"Tulevikus kasutame Raplas soojuse tootmisel põhikütusena vaid kohalikku hakkepuitu, mille plussiks on tarne kindlus ja operatiivsus, kuid peamine on hakkepuidu soodne hind võrreldes importkütusega, mis otseselt mõjutab soojuse lõpphinda," lisas Nõmm pressiteates.

Möödunud aasta kevadel esitas AS Rapla Küte taotluse Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eesmärgiga viia üle taastuvkütusele viimane seni vaid maagaasil töötav Erakütte gruppi kuuluv katlamaja. Projekti realiseerimisega suureneb Rapla soojusega varustamise kindlus ning väheneb oluliselt CO2 emissioon välisõhku, teatas Eraküte.

Taotlus kiideti heaks ning KIKi osalisel finantseerimisel lähikuudel algavad katlamaja rekonstrueerimistööd vältavad aasta lõpuni. Projekti kogumaksumus on 1,8 miljonit eurot. Rekonstrueerimistööde peatöövõtja on OÜ Nordecon Betoon.

Rekonstrueerimisprojekti raames ehitatakse uus hakkpuidukatlamaja võimsusega viis megavatti, mis tulevikus toodab soojust baaskoormuse katteks ning maagaasi katlaid kasutatakse edaspidi tipuvõimsustel. Ehitustööde käigus lammutatakse vanad kütusemahutid, ehitatakse hakkepuidu ladu ning korrastatakse katlamaja  territoorium.

Ehitustöödega võivad kaasneda väljaspool talvist kütteperioodi lühiajalised soojusvarustuse katkestused, millest ettevõte teavitab kliente täiendavalt.

AS Eraküte ja AS Rapla Küte kuuluvad Kristjan Rahu energeetikakontserni Utilitas. Kontserni kuuluvad soojus- ja elektritootja OÜ Tallinna Elektrijaam, kaugkütteettevõtted AS Tallinna Küte, AS Eraküte ja AS Rapla Küte ning käidu- ja hooldusteenuse pakkuja OÜ Väo Hake.

Kontserni lähiaastate investeeringute plaan keskendub kohalike ja taastuvkütuste osakaalu suurendamisele. 2013. aastal viidi biokütusele üle Jõgeva katlamaja, 2014. aastal rekonstrueeritakse Rapla katlamaja ning aastaks 2015 on plaanis saavutada olukord, kus Tallinna kaugkütte baaskoormuse katavad ligi kahe kolmandiku ulatuses taastuval ja kohalikul kütusel töötavad soojusallikad.