Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mertsina: Eesti kaubanduspartneritel erinev väljavaade

Indrek Kald 31. jaanuar 2014, 16:58

Eesti peamiste kaubanduspartnerite olukord ja väljavaade on üsna erinev, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kui Rootsi ja Läti juures on põhjust optimismiks, siis Soome ja Venemaa majanduskasvu taastumine jääb sellel aastal loiuks, lisas ta.

Tõnu Mertsina kommentaar:
Eelmisel aastal kasvas töötleva tööstuse toodang veidi üle 2%, mis oli tublisti üle Euroopa Liidu keskmise. Meie lähinaabritel - Soomel, Rootsil, Lätil ja Venemaal oli esialgsete arvestuste järgi töötleva tööstuse toodang eelmisel aastal languses. Leedus oli aga töötleva tööstuse toodangu kasv Eesti omast kiirem.

Töötleva tööstuse toodangu kasv oli Eestis eelmise aasta esimesel poolel oluliselt tugevam. Teisel poolaastal muutus kasv väga heitlikuks ning oli kolmel kuul isegi languses. Ka detsembris vähenes töötleva tööstuse toodang 4% võrra.

Nõrk tulemus oli üldiselt ootuspärane. Kõige enam mõjutasid detsembris toodangumahu vähenemist metalli-, elektroonika- ning keemiatoodete tootmise tugev langus. Samal ajal kasvas juba teist kuud järjest kiiresti puidutööstuse toodang.

Kuigi elektroonikatööstuse toodang eelmise aasta viimasel neljal kuul vähenes, oli selle kasv aasta esimesel poolel väga tugev ning seetõttu andis see tegevusala töötleva tööstuse toodangu kasvu ka kõige suurema panuse. Elektroonikatööstuse languse taga eelmise aasta sügiskuudel oli müügi vähenemine USAsse, Rootsi ja Itaaliasse. Teine tegevusala, mis eelmisel aastal töötleva tööstuse kasvu rohkem toetas, oli puidutööstus.

Kuigi töötleva tööstuse müük välisturule eelmisel aastal veidi paranes (2012. aastal kasv 4%, 2013. aastal 5%), oli ka siin pilt aasta esimesel ja teisel poolel väga erinev. Tegemist oli selgelt langeva trendiga – kui aasta esimesel poolel kasvas töötleva tööstuse müük välisturule üle 8%, siis teisel poolaastal vaid 2%. Väga korraliku müügi kasvu välisturgudele tegid eelmisel aastal metallide, ehitusmaterjalide, elektriseadmete, puittoodete ja toiduainete tootjad.

Meie peamiste kaubanduspartnerite aeglane kasvu taastumine või kiirenemine pidurdab töötleva tööstuse eksporti ning seeläbi ka selle sektori tugevama kasvu taastumist veel lähikuudel. Samas on käesoleva aasta väljavaade kokkuvõttes ikkagi positiivne.

Euroala (mis moodustab meie ekspordist 40%) ostujuhtide indeks (PMI) paranes jaanuaris juba seitsmendat kuud järjest ning tõusis 31 kuu kõrgeimale tasemele. Kuigi see viitab euroala majanduskasvu paranemisele, on tegemist üsna aeglase ja hapra arenguga. Nagu ikka, veab kasvu peamiselt Saksamaa, samal ajal kui Prantsusmaa on üheks suurimaks piduriks. Pärast eelmise aasta majanduslangust ootame euroalal sellel aastal kasvu taastumist ligikaudu ühe protsendini.

Meie peamiste kaubanduspartnerite olukord ja väljavaade on üsna erinev. Kui Rootsi ja Läti juures on põhjust optimismiks, siis Soome ja Venemaa majanduskasvu taastumine jääb sellel aastal loiuks.

Koos välisnõudluse paranemisega Läti ekspordivõimaluste paranemine ja investeeringute tugev kasv annavad tõuke majanduskasvu kiirenemisele. Kuigi eratarbimine püsib tugev, on koos hinnakasvu kiirenemisega oodata selle mõningast aeglustumist. Euro kasutuselevõtmise majanduslik mõju jääb Lätis väikeseks. Uus, moodustatud valitsus suuri muudatusi majanduspoliitikas ilmselt ei korralda.

Pärast eelmise aasta suhteliselt nõrka tulemust peaks Rootsi majandus sellel aastal oluliselt tugevnema. Majanduskasvu veab suhteliselt kiire tarbimise kasv ja investeeringute jätkuv taastumine. Samas pärsib eksporti kriisist vaevatud Euroopa, nõrk globaalne investeerimiskliima ja tugev kroon.

Soome on oma majanduslanguse sügavaima punkti juba läbinud ning tööstustoodangu langus on taandumas, kuid üksnes välisnõudluse paranemine selle riigi majandust ei aita. Elektroonikasektor ja masinatööstus on jätkuvalt tugevas languses. Nii madal konkurentsivõime kui ka vajalikud struktuurimuudatused pärsivad tootmismahtude ja ekspordi jõulisemat kasvu. Samuti ei ole aeglasema palgakasvu ja suure tööpuuduse tõttu oodata eratarbimise paranemist.

Venemaa majanduskasv on juba alates ülemöödunud aasta algusest järk-järgult aeglustunud. Toorainete globaalne nõudlus koos madalamate hindadega jääb veel lähiajal eeldatavasti üsna nõrgaks ja see annab ka valusa hoobi Venemaa majandusele.

Peamiseks kasvu toetajaks jääb küll eratarbimine, kuid avaliku sektori palkade külmutamine ja tarbimislaenude kasvu ohjeldamine hakkab eratarbimise kasvu pidurdama. Venemaa eelarve- ja rahapoliitika jääb eeldatavasti piiravaks, kuna poliitikakujundajad paistavad eelistavat pigem stabiilsust, kuid lühiajalist kasvu.

Mõni sõna ka energiasektorist. Elektritoodang kasvas eelmisel aastal 11% ning ka elektri eksport suurenes peaaegu 40% võrra. Eesti elektrienergia netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 64% suurem kui 2012. aastal. Paraku oli ka energiasektoris aasta esimene pool oluliselt tugevam.

Sügisel hakkasid tavapärasest soojemad ilmad elektritoodangu tarbimist ning toodangut piirama. Detsembris langes Eestis elektritoodang peaaegu veerandi võrra ning elektri eksport läks tugevasse langusesse. Elektrienergia langusele aitas kaasa ka tugevasti alanenud elektri börsihind (aastases võrdluses -15%). Detsembris oli elektri börsihind aasta madalam. Elektri börsihind alanes kogu Põhjamaade elektriturul.

Elektrihinna langust toetas keskmiselt soojemate ilmade tõttu väiksem elektritarbimine. Detsembri alguses võeti Eesti ja Soome hinnapiirkondi ühendav EstLink2 merekaabel kasutusele katseperioodiks, mille jooksul on esinenud paraku mitmeid nii ekspordi- kui imporditõrkeid. EstLink2 käikuandmine integreerib Eesti elektrituru paremini Läänemere piirkonna elektrituruga ning parandab elektrisüsteemi varustuskindlust. Samuti peaks see toetama meie elektrihindade alanemist lähemale Põhjamaade madalamatele tasemetele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. January 2014, 16:58
Otsi:

Ava täpsem otsing