Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsikuid 90ndaid ettevõtjad ei igatse

    Kakskümmend aastat tagasi alustanud ettevõtjate sõnul oli siis ettevõtluskeskkond metsik ja seadusandlikult puudulikult korraldatud, mistõttu seda aega taga ei igatseta.

    Anttila AS-i tegevdirektori Tauno Tuula sõnul on 20 aastaga muutunud kõik ja selles on süüdi eelkõige arvuti, kirjutab Äripäeva erileht Juubel. "20 aastat tagasi inimesed suhtlesid telefonitsi ja otse näost näkku, nüüd saad tihti teisest poolest mingi pildi googeldades ja sellega asi lõpeb," kinnitab ta. "Kogu kaubandusäri tegemine on suures osas koondunud arvutilaua taha." Tuula räägib, et ta on tihti mõelnud, kuidas ometi me 20 aastat tagasi samad asjad aetud saime, mis tänagi. "Või on siis tegevusi nii palju juurde tulnud, et samade meetoditega enam täna toime ei tuleks," arutleb ta.
    AS Baltem juhatuse esimees Meelis Mitt räägib, et tema alustas ettevõtlusega Tallinna kesklinnas renditud 12 m2 toas, kus olid laud, tool ja kapp ning laual telefoni-faksiaparaat. Välispartneriks oli üks Vantaa firma, kes müüs ja hooldas Komatsu ning Länneni mullatöö- ning ehitusmasinaid Soomes. "Minu eesmärgiks oli ehitada üles firma, kes saaks hakkama samalaadse tegevusega Eestis ja miks mitte ka Lätis-Leedus," räägib ta. "Esimesest päevast alates olid mulle põhimõteteks, et töökeskkond peab olema töötajasõbralik, töötasu motiveeriv ehk oluliselt kõrgem kui on Eesti keskmine palk, ja kõikide maksude aus tasumine." Mitt lisab, et ainult selliselt toimides on võimalik üles ehitada pikaajalise konkurentsivõimega ettevõtet.
    Turg ja kaup oli, raha mitte
    Mitt räägib, et tollel 20 aasta tagusel ajal oli kogu keskkond teistsugune. "Ettevõtluskeskkond oli metsik ja seadusandlikult puudulikult korraldatud," tõdeb ta. "Maksuamet suhtus igasse ettevõtjasse eelkõige kui potentsiaalsse kurjategijasse, mitte kui partnerisse, kelle hea käekäik tagab ka maksevõimelisuse." Ettevõtetel, kes tegelesid ausa äriga, puudusid Mitti sõnul vahendid kaasaegsete ja efektiivsete masinate ning seadmete soetamiseks ning liisinguintressid olid 15-25% kanti. "Võiks öelda nii, et turg oli, kaup oli lettidel, aga ostjatel puudus raha kauba ostmiseks, vähemalt meie alal," märgib ta. "Kalli tehnika soetamiseks olid võimelised ainult väga üksikud ettevõtted, ja nende üksikutega tuligi tegeleda."
    Mitti sõnul pärinesid tööde tegemise meetodid ja tehnoloogia NSV Liidu ajast - alles oli tehtud esimesi samme, õppimaks töid efektiivsemalt ja väiksemate kuludega tegema. "Seetõttu oli meie kui müüja üheks tõsiseks katsumuseks ka võimalikule ostjale selgeks tegemine, mida on võimalik kaasaegse masinaga korda saata," ütleb ta. "Umbusaldus oli suur, ei tahetud uskuda, et näiteks ekskavaatori "made in USSR" töö tulemuslikkus on kordi väiksem kui tolleaegsel Lääne analoogil, mida meie pakkusime." Ta lisab, et alles peale seda kui esimeste ostjate praktika nende juttu kinnitas, hakkas teave levima.
    Mitt kinnitab, et on ettevõtte arengutega rahul. "Aastate jooksul olen loobunud firma aktsiate omamisest ja tänapäeval kuulub ettevõte 100% Jaapani Sumitomo Corporation gruppi," selgitab ta. "Firmat on õnnestunud selliselt edendada, et esindatuna kogu Baltikumis oleme üheks juhtivaks tegijaks oma alal." Ta kinnitab, et ettevõttes on üle 70 töötaja, kollektiiv on väga tubli ja inimesed toetavad üksteist, omaaegsest 127 829 € aktsiakapitalist on aastate jooksul saanud omakapital suurusega üle 11 miljoni euro ja pangalaenud puuduvad - neid pole kunagi olnudki.
    Allilmategelased appi
    Kurioosumina meenub Mittile olukord, kui firmat üritas 90-ndate lõpul turult välja tõrjuda üks Soome ettevõte, kes palkas selleks isegi allilmategelasi. "Meie ühe võtmetöötaja korterisse tungisid kaks kurjategijat ja löökidega näkku purustasid tal ninaluu," jutustab ta. "Mind üritati samuti kinni võtta, kuid õnneliku juhuse tõttu õnnestus kurjategijate käest pääseda, aga nende auto numbri sain teada." Ta lisab, et seejärel süüdati Suur-Sõjamäel nende toonase töökoja hoovil põlema firma täisvarustuses hooldebuss maksumusega u 60 00 eurot ja tagatipuks püüti süüdata ühel ööl ka kogu töökoda - seda õnneks tulutult. "Ainsaks politsei kohalekutsumise plussiks oli see, et nende kaudu jõudis teave sündmustest ühe tegelaseni, kes saabus meie kontorisse ja pakkus mõõduka tasu eest võimalust probleem lahendada," märgib Mitt. "Olin nõus, sest pidevas kallaletungi ootuses elamine oli juba kurnavaks muutunud." Ta lisab, et kõik oli ametlik, sest tegelasel oli juriidilisi teenuseid osutav firma, kellega siis vastav ametlik leping sõlmiti. "Kurjategijate autonumber oli võtmetähtsusega teave, mille kaudu siis meie partner oma kanaleid pidi kogu ahela üles leidis," ütleb Mitt. "Peale paarinädalast juurdlust kandis ta mulle ette, et kes, miks ja mida oli tellinud-teinud ning kuidas tema poolt saavutatud kokkuleppe tulemusena meid edaspidi ei puudutata." Ta nendib, et tegelasele au andes peab ütlema, et nii läkski.
    Metsikuid 90-ndaid Mitt igal juhul tagasi ei igatse. "Põnev küll oli, aga turvalisus maksab ka midagi," on ta veendunud, tuues võrdluse, et sõja ajal rahu igatseda on ju loomulik ning sõjast läbikäinu sõda enam taga ei igatse. "Tänapäeval on kõik enam etteaimatav ja prognoositav, aga sellele vaatamata on väljakutseid piisavalt," leiab Mitt.
     Rudus AS-i juhatuse esimees Toomas Vainola sõnul on 20 aastat Eesti turul nende ettevõttele olnud kiire arengu ja suurte muutuste aeg. "Oma tegevusaja jooksul oleme nautinud suure ehitusbuumi edu ja teinud pingutusi üleelamaks buumile järgnenud kriisiaastaid," ütleb ta. "On olnud ettevõtete omandamisi ja ühinemisi, tormilise kasvu aastaid, aga ka töötajate koondamisi ja tehaste sulgemisi." Vainola räägib, et esimesel tegevusaastal oli Rudus Eesti AS-s töötajate arv 15, ehitusbuumi aastatel oli nende kollektiivis 130 inimest. Tootmisvõimsused on suurenenud 20 aastaga 5 kordseks, ettevõttesse on  investeeritud nende aastate jooksul ligi 30 miljonit eurot. "Globaliseeruvas maailmas on muutunud ka ettevõtte omanikud - tänasel päeval kuulume koos oma Soome emaettevõttega ühte maailma suurimasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni CRH plc," selgitab Vainola. "Kriisi saabudes suurendasime oluliselt oma efektiivsust ning tänasel päeval annab Rudus tööd 68 inimesele."
    Praegu julgeb Vainola väita, et Rudus AS on oma valdkonnas üks parima töökeskkonnaga ettevõtteid Eestis ja kaadrivoolavus on olematu. "Kõige tähtsamale kohale oma tegevuses oleme tõstnud tööohutuse," kinnitab ta. "Oleme veendunud, et kõiki töid on võimalik teha inimeste elu ja tervist ohtu seadmata. Hea meel on tõdeda, et paljud ehitusfirmad on hakanud tänapäeval suuremat tähelepanu pöörama inimeste ohutusele."
    Konkurents mitmekordistunud
    Vainola sõnul on 20 aastaga konkurents nende tegevusaladel mitmekordistunud. "Kahjuks esineb ka ebaausat konkurentsi," tõdeb ta. "Maksuamet on viimastel aastatel oluliselt aktiivsem ja loodame, et edaspidi muutub nende töö veelgi tõhusamaks."
    Vainola kinnitab, et kliendid on muutunud 20 aasta jooksul nõudlikumaks ja professionaalsemaks. Töökultuur ehitustel on muutunud "normaalsemaks". "Esimestel tegevusaastatel oli tihti  tööpäeva pikkuseks 15 tundi ja enamgi," tõdeb ta, lisades et sageli armastasid ehitajad betooni valada öösiti ja autojuhid jõudsid koju alles  järgmise päeva varahommikul. Kliendisuhted olid tema sõnul varem veidi personaalsemad, hinnati rohkem vahetut suhtlemist. Tänapäeval on ajal suurem väärtus ja oluline on efektiivsus.
    "Koos üldise ehitustehnoloogia arenguga on meil tähtsal kohal tehnoloogia, teenuste ja toodete arendus," ütleb Vainola. "Võrreldes algusaastatega, kus me õppisime Soome Ruduse 40 aastasest kogemusest, teeme tänapäeval aktiivselt võrdväärset koostööd oma Soome kolleegidega."
    Vainolale meenub samuti üks kurioosne lugu. "Eraklient tellis palaval suvepäeval koorma betooni oma elamu juurde välikamina ehituseks," jutustab ta. "Järgmisel päeval saime kliendilt reklamatsiooni ning kaebuse sisu oli selles, et betoon läks kõvaks ja me ei olnud klienti sellest ette hoiatanud." Vainola sõnul selgus asja uurimisel, et kui auto hommikul betooniga kohale saabus, paluti tal koorem õue peale maha laadida ja töömehed alustasid rahulikus tempos kamina ehitust. "Mõne tunni pärast avastasid, et betoon on hunnikus kõvaks läinud ega ole enam kasutuskõlblik," räägib ta. "Kaminaehitus jäi pooleli ja majaomanikul oli nüüd probleem, kuidas kivinenud betoonihunnikust vabaneda."
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.