Hooligem oma talentidest!

03. veebruar 2014, 00:00

Majanduskasvu saavutamiseks peetakse tähtsaks head investeerimiskliimat, et ligi meelitada investeeringuid. Juba meie lähitulevikku määrab aga peamiselt inimeste talent. Eesti rahvaarvu kasvu ja elatustaseme tõusu võti on hoolivus talendi suhtes ja sellepärast on vaja fookus ümber suunata investeerimiskeskkonnalt talendikeskkonnale.

Talent on sobivate isikuomaduste kogum mingi ülesande edukaks täitmiseks. Tavakäsitluses peame oma talentideks loovinimesi - Maarja- Liisi, Koit Toomet ja teisi. Või Konstantin Vassiljevit, kui Eesti jalgpallikoondis hästi mängib.

Uuel sajandil on ka majandusedu peamiseks teguriks saanud kapitali asemel talendid. Majandus on muutunud loovtegevuseks. Viimase aja kõige suuremad majandusedulood on saavutatud ilma algkapitalita, ainult tänu talendile – Google, Facebook, Eestis Skype jne. Praegu annavad meil tooni küll klassikalised tööandjad nagu Tallink või Olympic, kuid olukord on kiiresti muutumas uue majanduse kasuks. Rääkimata uutest nn idufirmadest, on uued töökohad ka vanades ettevõtetes peamiselt moodsa tehnoloogia vallas. Talendist oleneb kõik.

Rahvastiku negatiivne saldo oli Eestis mullu juba 8400 inimest. Seega on aasta jooksul kadunud 8400 suuremat või väiksemat talenti. Rahvaarvu kasv on Eesti kõige suurem väljakutse. Peaküsimus on siinjuures, kuidas leida ühiskondlik kokkulepe, et alustada riigina konkureerimist ka elanike eest ja lõdvendada immigratsioonireegleid.

Solidaarsem maksupoliitika. Maksupoliitika eesmärk peaks olema liikuda suurema ühiskonnasisese solidaarsuse poole, et kõikidel, eriti nooremal põlvkonnal, oleks materiaalselt võimalik oma talent välja arendada. Kui Eesti loosung on olnud “ühetaolised maksud”, siis peaks ka sisu poolest selles suunas liikuma - viima töölisklassi ja ettevõtlustulu maksud võrdsemaks. Praegu maksavad töötajad tulu-, sotsiaal-, ja ravikindlustusmaksudena 57% ning kõik teised, kel õnnestub oma tulu vormistada pigem ettevõtlustuluna, 21/79 ehk 26%.

Talendid armastavad vabadust, ei tunnista riigipiire, keelepiire ega rangeid käitumispiire. ­Euroopa Liidu viisavabadus Venemaaga oleks Eestile hea, aitaks kaasa barjääride lõhkumisele ida pool. Talentide keeleks on inglise keel, kümne aasta pärast täiesti kindlasti ka Eestis. Emakeeletunnid ja laulupidu muidugi jäävad, aga praegune haridussüsteemi läbiv eesti keele eelistamine ja eelisarendamine ei ole tuleviku seisukohast jätkusuutlik, mõistlik ega tulutoov. Eesti keele ülimuslikkusele tuleb anda leebem sisu. Muidu võib tulevikutalentidel tekkida mahajäämus rahvusvahelises väljendusoskuses juba algklassides.

Talendid otsivad uusi teid. Talendid otsivad ­uusi, läbikäimata radasid; nad on originaalse mõtlemis- ja käitumisviisiga. Nagu Joosep Tootsid meie kirjandusloost. Sellepärast satuvad nad sageli seaduste nn halli tsooni. Seadused püüavad ühiskonda muutumatuna hoida (seadustes on täpselt kirjas, kuidas tuleb käituda ). Samas on üldteada, et areng seisneb muutumises, mida seadustest kinnipidamine justkui ei võimalda. See on dilemma. Halli tsooni leidmise eest ei tohi talente hävitada. Kui võtta ainult avalikult teada olevad juhtumid, kus õiguskaitseorganid on liigse agaruse tõttu talendi ilmaasjata ära praadinud, võib nimetada pika rea: Ernesto Preatoni, ­Janek Kalvi, Arnold Kimber, Toomas Annus, Marika Priske jt. Seaduskuulekusele peab andma paindlikuma sisu.

Tallinn on olnud Põhja-Euroopa talentide peatuspaik juba Hansaliidu aegadest. Seda kinnitab linna ajalugu koos uhkete eri ajastute hoonetega. Soome lahel kulgeb tähtis rahvusvaheline kaubatee, mis oli, on ja jääb tõmbekeskuseks.

Nõukogude periood hävitas Tallinna kui ­Euroopa talendikeskuse ja tähtsaimaks on siinkandis saanud Helsingi. Suurima reisilennukitootja Airbusi lennundusprognoosi järgi saab Helsingist aastaks 2032 üks 89st lennunduse globaalsest suurlinnast, kuhu koondub kogu tähtsam lennuliiklus. Isegi Peterburi elanike jaoks. Seos on kindel - mida suurem talent, seda rohkem lendab. Nii on meie talendile eriti oluline ühenduse parandamine Helsingi lennujaamaga. Ümberistumised ei ole konkurentsivõimelised otseliinidega. Helsingi sadamast juba ehitatakse raudteed lennujaama ning suur rahvusvaheline lennujaam tuleb meile justkui natuke lähemale.

Ka Rail Balticu ehitamine võiks kujuneda praegu kättesaamatuna tunduva Tallinna-Helsingi püsiühenduse rajamise eeletapiks. Tuleb ühtlasi hoida pöialt, et õnnestuks leida ühiskondlik konsensus raudteetrassi osas nii Eestis, Lätis, kui Leedus.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. February 2014, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing