Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohus: SEB peab hüvitist maksma
Harju maakohus tegi reedel määruse, mille kohaselt peab SEB maksma oma eelkäija Eesti Ühispanga viimastele väikeaktsionäridele hüvitisena lisaks ligi 1,2 miljonit eurot.
Tegemist on kaua kestnud vaidlusega, mis sai alguse juba tosin aastat tagasi, kui SEB võttis väikeaktsionäridelt aktsiad enda pakutud hinnaga üle. Nüüd jõudis kohus otsusele, et hind pidanuks kõrgem olema.
38 krooni aktsia eest. Loo juured ulatuvad tagasi aastasse 2000, kui Rootsi pangandusgrupp SEB tegi otsuse Eesti Ühispank üle võtta ja Tallinna börsilt ära viia.
Toona kuulus SEB-le pool panga aktsiatest. Et ülejäänud osalus omandada, tehti aktsionäridele ülevõtmispakkumine – 38 krooni aktsia eest. Enamik nõustus ja SEB sai üle 99 protsenti pangast enda kätte.
Mõni aeg hiljem otsustas SEB allesjäänud väikeaktsionäridelt aktsiad üle võtta, makstes selle eest hüvitist. Selline otsus tehti Ühispanga aktsionäride koosolekul 2002. aasta märtsis. Ühe aktsia eest saadavaks hüvitiseks määrati sama hind, mis mõni aeg varem ülevõtmispakkumist tehes ehk 38 krooni. Kokku oli väikeaktsionäre tolleks hetkeks alles jäänud paarsada ning nende käes olevate aktsiate arv 692 249. Eurodesse ümberpanduna oli hüvitise kogusuurus seega 1,7 miljonit eurot.
Gild vaidles vastu. Üks väikeaktsionäridest, nüüdseks riskantsete investeerimistoodete äris kõrbenud ja likvideerimisele suunatud Gild Arbitrage (toona LHV Arbitrage – toim), polnud SEB pakutud hinnaga nõus.
Gild leidis, et Ühispanga majandustulemused olid võrreldes 2000. aastaga 2002. aasta kevadeks tunduvalt paranenud. Gildi toona juhtinud Tõnis Haavel ütles 2003. aastal, et panga seisu arvestades pidanuks aktsia hind olema pakutust lausa kaks korda kõrgem. Gild nõudis kohtu kaudu esialgu panga aktsionäride üldkoosolekul tehtud otsuse tühistamist. Erinevad kohtuastmed leidsid siiski, et otsus aktsiad üle võtta oli õiguspärane.
Kohus kergitas hinda. 2005. aasta märtsis esitas Gild kohtusse aga uue avalduse, millega palus määrata äravõetud aktsiate eest õiglane hüvitis. Just seda hüvitist reedel tehtud kohtumäärus puudutabki.
Kohtuasja arutamisse kaasatud eksperdi hinnangule tuginedes määras kohus, et 2002. aastal oleks ühe Ühispanga aktsia eest makstav õiglane hüvitis pidanud olema 64 krooni ehk praeguses vääringus üle 4 euro. Kohus määras, et väikeaktsionärile Gild Arbitrage kuulunud 54 014 aktsia väärtuseks oli tegeliult 221 727 eurot ehk pank peaks tasuma veel lisaks 91 000 eurot.
See omakorda tähendab, et hüvitise saamise õigus on ka kõigil teistel väikeaktsionäridel. Kõigile väikeaktsionäridele kokku peaks SEB 12 aasta taguse tehingu eest lisaks välja käima 1,16 miljonit eurot. Määrusele on asjaosalistel õigus esitada 15 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtule kaebus.
SEB asub otsust analüüsima. Gildi esindanud advokaadibüroo Magnusson partner vandeadvokaat Kaidar Sultson oli maakohtu seisukohaga rahul. “Selle kohaselt tuleb aktsia eest makstava hüvitise määramisel kasutada aktsionäridele suunatud vabade rahavoogude diskonteerimise meetodit, mitte Eesti pangandusturu võrdlevat analüüsi,” selgitas ta. Esialgse hüvitise määramisel tugines SEB võrdlusele toona Tallinna börsil kaubeldavate Hansapanga ja Sampo pangaga.
Kohtu poolt teiste väikeaktsionäride huve esindama määratud Lextali büroo vandeadvokaadi Ain Kalme sõnul peaks esmalt ära ootama määruse jõustumise. “Ma ilmselt siin spekuleerin, aga ma ikkagi eeldan, et SEB kaebab edasi,” hindas ta.
SEB Eesti emaettevõtte ehk toona aktsiad omandanud SEB Grupi pressiesindaja Laurence Westerlundi sõnul on nad kohtumääruse kätte saanud ja hakkavad seda analüüsima. “Meil on kaks nädalat, et määrust analüüsida ja otsustada, kas kaebame selle edasi,” ütles ta.