Raha pageb taas arenevatelt turgudelt

Jaanuaris tõmbasid investorid arenevate turgude börsil kaubeldavatest fondidest (ETFidest) välja rekordilised 5,2 miljardit eurot. Raha välja­voolu on kiirendanud Hiina nõrgad tootmisandmed ning Argentina otsus devalveerida peeso. Türgi ja Lõuna-Aafrika Vabariik otsustasid tõsta intressimäärasid ja see oli turgudele üllatus, kuid see pole kummagi riigi valuutadele märgatavalt mõju avaldanud. Samal ajal jätkab USA keskpank majandusstiimuli ehk võlakirjade ostmise programmi vähendamist.

Pidu hakkab läbi saama. “Arenevatel turgudel on olnud palju spekulatiivset raha ning see pidu näib praeguseks otsa saavat,” ütles 30 miljardi euro suuruse fondi Gam­co Investors investeerimisjuht Howard Ward Bloombergile.

Arenevad turud on lõiganud kasu Föderaal­reservi odava raha poliitikast, kuna investorid on otsinud suuremat tootlust. Kuid detsembri ja jaanuari kohtumisel teatas Föderaalreserv, et vähendab stiimulit 10 miljardi dollari võrra. Eelmise nädala otsuse järgi väheneb võlakirjade ostmise programm 65 miljardile dollarile kuus.

2013. aasta aasta mais sai alguse raha põgenemine arenevatelt turgudelt, kuna spekuleeriti teemal, kas Föderaalreserv võib osta vähem võlakirju.

Praegune müügilaine sai alguse pärast 23. jaanuari, kui Briti pank HSBC ja uuringufirma Markit Economics teatasid, et Hiina majanduse tootmine võib ootamatult kahaneda.

Hiina ostab kõike, alates Tšiili vasest kuni Brasiilia rauamaagini. Samal päeval mõni tund hiljem hakkas ­Argentina peeso langema, kuna rahvusvaheliste valuutareservide kaitsmiseks piiras Argentina keskpank dollarite müüki. See tekitas ahelreaktsiooni Euroopa börsidel, eriti Hispaania börsil, mis langes samal päeval 3 protsenti. Hispaania börsifirmadel on tihedam seos Ladina-Ameerikaga.

Alates 23. jaanuarist on arenevate turgude valuutad teinud kiire languse. Argentina peeso on USA dollari vastu kukkunud 13 protsenti. Lõuna-Aafrika rand on dollari vastu kukkunud viie aasta madalaimale tasemele.

Puutumata pole jäänud ka Ida-Euroopa. Ungari forint on pärast keskpanga intressikärbet langenud euro vastu eelmise aasta märtsi tasemele. 27. jaanuaril kukkus Türgi liir dollari vastu rekordmadalale pärast seda kutsus Türgi keskpank kokku kriisikoosoleku, kus otsustati valuuta toetamiseks intressimäärasid tõsta.

Vene rubla on dollari vastu sel aastal langenud ligi 7 protsenti ning euro vastu 5 protsenti. Neljapäeval sekkus Vene keskpank valuutaturule, et peatada rubla järsk langus.

Templeton Emerging Markets Groupi juhi Mark Mobiuse sõnul hakkab raha arenevatele turgudele voolama uuesti selle aasta teises pooles. “Arvestades, et arenevad turud kasvavad endiselt kiiresti ja neil riikidel on väike võlatase ja suured valuutareservid, voolab raha arenevatele turgudele tagasi,” ütles Mobius.

Raha väljavool võib kiireneda. Deutsche Bank AG arenevate turgude aktsia­stra­teeg John-Paul Smith sellega ei nõustu. Tema arvates võib raha väljavool arenevatelt turgudelt veel suurema hoo sisse saada ja see võib kesta seni, kuni Hiina majandus stabiliseerub. “Võrreldes sellega, kui palju raha on viimase 10 aastaga arenevatele turgudele voolanud, pole investorid oma positsioone veel vähendama hakanud. Ma kahtlustan, et jaeinvestorid asuvad sel aastal veel rohkem müüma.”

Alates 2008. aastast, kui Föderaalreserv teatas esimesest võlakirjade ostmise programmist, on arenevatele turgudele voolanud 1,1 triljonit dollarit, selgus Rahvusvahelise Valuutafondi raportist. Raha juurdevool on arenevatel turgudel julgustanud laenamist ja tekitanud krediidibuumi. Näiteks Türgi jooksevkonto puudujääk on seetõttu paisunud 7 protsendini SKTst. Laenubuum on toonud kaasa ka inflatsiooni kasvu, mis on vähendanud majanduste konkurentsivõimet. Näiteks Brasiilia inflatsioon püsib alates 2010. aastast keskpanga seatud eesmärgist kõrgemal.

“Türgi ja teised riigid on globaalse likviidsuse tõttu muutunud üle-tarbinuks ja üle-impordituks,” ütles Royal Bank of Scotlandi arenevate turgude strateegia juht David Simmonds.