Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansip Rail Balticust: Eesti ei maksa leedulaste pärast rohkem

    Rail Balticu ehitamiseks on Euroopa Liidult raha taotlemisega kiire, sest muidu võib projekt magada maha terve seitsmeaastase eelarveperioodi, ütles peaminister Andrus Ansip, kelle sõnul peaksid leedulased kiiresti linna suhtes otsusele jõudma, et mitte pidurdada projekti arendamist.

    Praegune Rail Balticu tasuvusuuring on tehtud Leedus arvestusega, et trass kulgeb läbi Kaunase, kuid kui leedulased soovivad trassi hoopis läbi Vilniuse, tuleb hiljemalt septembriks jõuda uue tasuvusuuringu tulemusteni ning kolm Balti riiki peavad suutma moodustada veel veebruari jooksul ühisettevõtte.
    Ühisettevõtte moodustatakse võrdsete osalustega, iga Balti riik saab kolmandiku osalusest. Ansip usub, et kolm riiki saavad sellega hakkama, sest kõikides riikides on selge tahe projektiga edasi minna. Ansipil oli hea meel kuulda, et täna Tallinnas toimunud Baltikumi ja Poola peaministrite kohtumisel kinnitas Poola peaminister Donald Tusk, et Poola lubab oma osa Rail Baltcu projektis kindlasti ära teha, kui Balti riigid teevad oma osa, sest lisaks Baltikumile on Rail Baltic suuresti ka Poola ja Soome huvides.
    „Samas tuleb öelda, et Leedust tulenevast valikust ei ole meie nõus kogu projekti eest rohkem maksma. Kui leedulased jõuavad lõpuks otsusele, siis tahaksime loota, et seekordsed kokkulepped peavad ning me saame projekti arendamisega kiiresti edasi minna,“ ütles Ansip.
    Rahastuse võimalus väheneb
    Peaministri sõnul on riigid kokkuleppel võimalikult kiiresti ühisettevõtte loomiseks, et saada projektile Euroopa ühendise projektis rahastus juba esimeses taotlusvoorus. "Kui me sellesse vooru ei jõua, väheneb tõenäosus saada rahastust järgmistest voorudest," ütles Ansip. "Kui me kiiresti ei tegutse, siis pole ohuks vaid see, et me laseme mööda esimese taotlusvooru, vaid ka see, et laseme mööda kogu Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodi ning peame ootama järgmist."
    Ansipi sõnul läbib trass praeguse kava järgi Kaunast leedulaste endi tahte tõttu, mitte eestlaste, lätlaste või Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt.
    Eesti peaminstri mäletamist mööda pidi Rail Balticu plaanerimise algusajal tulema Kaunasesse transiidibaas, kus oleks hakatud laadima kaupa Venemaa rööpalaiusega rongidelt ümber Lääne-Euroopa rööpalaiusega rongidele.
    "Sellepärast tahtsid nad ka Rail Balticut sinna suunata. Nüüdseks on leedulased jõudnud järeldusele, et täpselt samasuguse ümberlaadimisjaama saab rajada ka Vilniusesse," lisas Ansip. "Pealegi on Vilnius ju oluliselt suurem linn ning seal toodetakse hulga suurem osa Leedu SKPst kui kahesaja tuhande elaniku võrra väiksemas Kaunases."
    "Me ei taha, et debatt Vilniuse ja Kaunase üle pidurdaks kuidagi Rail Balticu arendamist, me tahame projektiga edasi minna,“ ütles Ansip.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Investeeringud, kus võib peituda uus Nvidia
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.