Logistika. Õpi paremat transporti nõudma

04. veebruar 2014, 00:00

Vedu saab paremaks muuta lisaks kauba liigutajale ka transpordi tellija, kui ta vedu tellides edastab täpsemat infot.

Veoteenuse kvaliteet sõltub sageli tellijate edastatava info kvaliteedist ning seega ei ole probleemi lahendamine vaid logistikute mure, kirjutas ­Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor Meljo Musto ­logistikauudised.ee blogis.

“Veotellimuse mõlemapoolne allkirjastamine tähendab, et vedaja teeb pakkumise oma nimel ja võtab vedaja vastutuse. Samas on see vedajale kinnitus, et tellija on aru saanud veoprotsessist, millega kaasnevad tema saadetise lähtekohast sihtkohta toimetamine, tarneaeg, veohind,” selgitas ta.

“Veotellimus sõlmitakse tavaliselt vedaja ja saadetist vedada sooviva ettevõtte vahel. Enne tellimuse allkirjastamist on pooled läbinud läbirääkimiste vooru, kus eelnevalt on veo tingimused kokku lepitud,” kirjutas Musto.

Lisaks elementaarsele tuleb veotellimuses ­detailselt lahti kirjutada ka pisiasjad, millega saab ära hoida võimalikud vaidlused ja pinge­kohad ­tulevikus.

Tellija aitab vigu vältida. Sellest, et üha enam veofirmasid tahab andmete õigsust üha enam klientide vastutada anda, kirjutas ka eelmise nädala Äripäeva rubriik Logistika. Seda lahendavad suuremad teenusepakkujad näiteks veo senise e-posti asemel veebipõhise programmi vahendusel tellimisega.

Veebipõhise lahendusega koondatakse tellimused ühte andmebaasi ja seal töödeldakse andmeid edasi. Nii kasvab näiteks veo tellija roll vigade vältimisel, sest olulisi andmeid sisestatakse vaid üks kord ega töödelda hiljem korduvalt ümber.

ASi DSV Transport logistikadirektor Alvar ­Tõruke ütles, et selline lähenemine võimaldab koguda ja edastada kõigile ühtmoodi arusaadavat infot, välistades info ühekordse edastusega hulga probleeme ja vigu.

“Enamasti tekivad vead tellimuste sisestamisel ja edastamisel just inimlikust faktorist, eksimustest info mitmekordsel edastamisel,” nentis Tõruke. “Sageli lähevad olulised infokillud tellimuse menetlemise käigus kaduma või edastatakse poolikult.”

Tema sõnul on e-post juba suuremahulisi transporditellimusi tegevate transpordiettevõtete jaoks oma aja ära elanud.

 

Tasub teada

  • Iga vedaja vastutab erinevalt

Vedaja maksimaalne vastutus kauba brutokilogrammi kohta
Autotransport 8,33 SDRi ehk ca 9,6 eurot
Meretransport 2 SDRi ehk ca 2,3 eurot kg või 666,67 SDRi ehk ca 770 eurot ühiku kohta
Lennuvedu 19 SDRi ehk ca 21,9 eurot kg kohta
Vedaja hüvitis rakendub, kui kahjud on tekkinud vedaja süül. Vedaja ei vastuta, kui kahju tekkis põhjusel, mida vedaja ei saanud vältida, näiteks röövimine.
Kui kauba väärtus on oluliselt suurem kui vastutuse piirmäär, tasub tellida täis veosekindlustus ICC (A) klauslite alusel.

Allikas: ETS Logistika

 

Samm-sammult

1. Kirjuta lahti ka pisiasjad.
Mõtle, mis infot lisaks kauba mõõdule-kaalule, veo hinnale, sihtkohale, peale-mahalaadimisele jms elementaarsele veotellimusse lisada.

2. Ära jäta vedu ­ootama.
Kui veolepingut ei ole edastatud teisele osapoolele kahe kuni nelja tunni möödudes, kaotab see kehtivuse. Nii välistatakse olukord, kus vedaja võtab tellimuse ootele, et oma logistilist veoringi planeerida, ja ta võib tellimuse hiljem tühistada, kui leiab asemele paremate tingimustega veose. Tellimuse vastuvõtmine ei kohusta vedajat vedu sooritama, küll aga kohustub seda allkirjastatud tellimus.

3. Mängureeglid paika.
Lisaks tarneklauslitele on veotellimuse lahutamatu osa ka märkused, kus mainitakse, et lepingu täitmise ja vaidlusküsimuste aluseks on CMR- ja TIR-konventsioon. Juhul kui vedaja ei ole suuteline täitma mainitud tingimusi, palutakse tal sellest kohe informeerida ka tellijat.
Force majeure’i juhtumite puhul peatub lepingu täitmine.
CMR-kindlustusega on kindlustatud autovedaja vastutus, mis on seotud autovedaja tegevuse või tegevusetusega kliendiga sõlmitud veolepingu täitmisel.
Vedaja vastutus on õnnetusjuhtumi puhul piiratud 8,33 ­SDRiga brutokaalu iga kilogrammi kohta.

4. Maksetähtaeg ja viivise suurus tasumata summalt.
Tasub kasutada võimalust, et kui kõigist veotingimustest ja etteantud tähtaegadest on kinni peetud, toimub veo eest tasumine 14 päeva jooksul pärast kauba originaalsaatedokumentide ja veoarve saabumist.

5. Millele kaup laaditakse?
Paljudel juhtudel nõuab tellija vedaja käest laadimisele tuleva veoki või haagise registreerimisnumbreid. Numbrite olemasolu välistab saadetise laadimise valele veokile.

6. Ka erisoovid kirja.
Pane kirja ka olulised erisoovid, mis on vajalikud, et tagada kauba tervena sihtkohta jõudmine. Näiteks vedamise käigus tekkivatest probleemidest ja seisakutest on juht kohustatud kohe teatama või näiteks on laadimiseks vaja 12 koormarihma, millega kaup haagises iga meetri tagant kinnitatakse. Sellega välistatakse võimalus, et laadima tuleb auto, kus on vähem koormarihmu.
Lisaks märgitakse vajadusel veose säilitamise temperatuur, vahelaadimiskohtade aadressid, ADR-klass vms.
Millist infot võiks lisaks tellimusse lisada, loe pikemalt www.logistikauudised.ee blogist.

Allikas: Äripäev, logistikauudised.ee

 

Tasub teada

  • Kes veol mille eest vastutab?

Kauba saatja
Peab veose vedamiskindlalt laadima ja paigaldama. Eeldatakse, et saatja peab veose ka maha laadima.
Vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele, seadmetele või teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline või kauba vastuvõtmise hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta märkust.
Peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest; ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas; ohtliku veosega seotud ohust teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest; veose mittenõuetekohasest laadimisest.

Kauba vedaja
Vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest mis tahes põhjusel.
Vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja eba­õige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.
Vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest:
a) katteta veovahendi kasutamine, kui see oli selgelt kokku lepitud ja märgitud saatedokumendis;
b) pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või vigastatud saada;
c) kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine või mahalaadimine saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel;
d) mõnda liiki kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, mädanemise, kokkukuivamise, lekkimise, normaalse kao või parasiitide ja näriliste mõjul;
e) kaubapakkide markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või mittevastavus.

Allikas: Äripäev, Ergo Kindlustus

 

Vaata ka

www.iru.org
Rahvusvaheline Maanteevedude Liit andis välja tasuta juhendi, kuidas kinnitada TIR-vedu. Saab tasuta laadida raamatupoest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. February 2014, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing