Ehitus. Vähem klaasi, rohkem nutikust

05. veebruar 2014, 00:00

Energiasäästliku ärihoone kavandamisel tuleks lähtuda energiatõhususe põhimõttest ja konsulteerida spetsialistidega.

Hiljuti avati Tallinna sadamapiirkonnas energiasäästlik Navigatori büroomaja, millel on LEED Goldi sertifikaat. Maja ehitust juhtinud investeerimisfirma Capital Mill arendusjuht Tanel Samuel usub, et nii-öelda klaaskuubikute, kus maast laeni on ainult klaas, aeg hakkab läbi saama ning ­uute hoonete rajamisel lähtutakse üha rohkem energia­säästlikkusest.

Navigatori ärimaja ei ole aga sugugi ­ainus energiasäästlik hoone, mis on hiljaaegu pealinna kerkinud. Äsja avas tänapäevase säästliku terminali Eesti üks kiiremini kasvavaid logistikafirmasid Logistika Pluss. “Kvaliteetseid seadmeid ja usaldusväärseid partnereid kasutades muutsime Logistika Plussi loodushoidliku mõtteviisi äriliselt tulusaks,” rääkis ettevõtte juht Toomas Orutar.

Lisaks lähtutakse keskkonnasõbralikkusest ja energiasäästlikkusest Ülemiste City tehnoloogialinnakusse rajatavates büroomajades. Ülemiste City tegevjuhi Gert Jostovi sõnul võimaldab energiasäästlikkus pakkuda rentnikele optimaalse energiatarbimise juures hea sisekliima ja keskkonnaga ruume.

 

Samm-sammult

  • Ärimaja nutikaks

1. Kavanda targalt.
“Kui kõike algusest peale targalt kavandada, siis energiasäästlikkuse suurendamine praktiliselt mingeid olulisi piiranguid ei tekita,” rääkis Gert Jostov. Tema sõnul tuleks juba hoone kavandamisel ja projekteerimisel lähtuda energiatõhususe põhimõtetest. “Hoone väliskarp on soojapidav, akende osakaal välisseintes on optimaalne, tehnosüsteemid projekteeritakse vähe energiat tarbivatena,” loetles Jostov mõningaid aspekte, mida tuleks jälgida. “Ehitusprotsessis järgitakse rangelt projektdokumentatsioonis ette nähtud energiatõhususe lahendusi ja nõudeid ning selles suhtes ei tehta mingisuguseid järeleandmisi,” märkis Jostov.

2. Kasuta spetsialiste.
“Nii Eestist kui ka välismaalt on võimalik kaasata inimesi, kes annavad head nõu, mismoodi mingeid asju juhtida,” soovitas Tanel ­Samuel. Ta rääkis, et Navigatori ärimaja projekti puhulgi kasutati tehnoseadmete valikutel erinevaid konsultante. Lisaks soovitas Samuel käia väljas vaatamas, mismoodi teised ehitavad, ning kasutada innovaatilisi lahendusi.

3. Vali säästlik küttesüsteem.
Ärihoone ei pea sõltuma vaid ühest energialiigist. “Me oleme oma logistikakeskuses küttesüsteemi üles ehitatud nii, et see võimaldab valida parajasti soodsaima kütuse,” rääkis Toomas Orutar. Põhiosa ­logistikakeskuse päevasest elektritarbest kaetakse tema sõnul päikesekiirgusega. “Laadimis­alale ehitasime laadimissildade tamburid, mis vähendavad märgatavalt soojuse kadu laost,” ütles Orutar.
Ülemiste City soojusallikaks on kõrge kasuteguriga kondensaat­katel. “Võimaluse korral kasutatakse taastuvatel energiaallikatel tuginevaid lahendusi,” lisas Jostov. Ventilatsioonisüsteemid tehakse tehnoloogialinnakus soojustagastusega. “Enne välisõhku juhtimist võetakse heitõhust ära soojus, mida kasutatakse ventilatsiooni sissepuhkeõhu soojendamiseks,” selgitas Jostov.

4. Juhi sisekliimat.
Navigatori ärimajas on kogu sisekliima kaugjuhitav. “Sisekliima juhtimist oleme püüdnud timmida viimase peale, et ükski masin niisama ei töötaks,” rääkis Tanel Samuel.
Ta selgitas, et näiteks ventilatsiooni juhitakse läbi CO2-andurite nii, et kui ruumis on palju inimesi ja õhk on saastunud, siis lähevad masinad tööle, ja kui inimesi ruumis pole, siis masinad ei tööta. Tagamaks ventilatsiooni­süsteemi veelgi täpsemat juhtimist ja töötamist vajaduspõhiselt, toimib ­Samueli sõnul Navigatori kliima põhi-lõuna põhimõttel.
“Õigesti juhtimine on väga oluline, et ei oleks olukorda, mil sa kütad ja jahutad samal ajal,” rõhutas Samuel.
Ta selgitas, et ventilatsioonisüsteem peabki sellepärast automaatselt töötama, et üürnikel ei oleks võimalik näiteks keerata radiaatorit põhja ja samal ajal jahutust tööle panna.
Ülemiste City büroomajadeski on Gert Jostovi sõnul tehnosüsteemid varustatud kõrge­tasemelise automaatikaga, mida saab spetsiaalse tarkvara abil arvutist juhtida.

5. Kasuta säästlikku valgustust.
Toomas Orutar rääkis, et logistikakeskuse riiulitevahelise koridori valgustus on jaotatud kolmeks osaks, mis lülitub sisse automaatselt ainult selles osas, kus on liikumist. “Kui liikumist ei toimu, lülitub valgus ­automaatselt välja,” lisas Orutar.
“Üldruumid, garaažid ja välivalgustid on kõik leedvalgustitega, mis peaks hoidma elektrienergiat kokku,” selgitas Tanel Samuel Navigatori ärimaja valgustuslahendust.

6. Väldi klaasi.
“Energiasäästlik tähendab tegelikult seda, et peaks olema võimalikult vähe klaasi,” sõnas Tanel Samuel. Ta selgitas, et klaas­fassaadi vahelt läheb välja suur energiakadu.
Samuel rääkis, et algselt oli ­Navigatori ärimajagi kavandatud põrandast laeni klaasist, ent alles jäeti vaid klaasist välis­fassaad, mis ei ulatu põrandast laeni, vaid on umbes poolteist meetrit. Kuna klaasfassaadi on siiski küllaltki palju, lahendati see suurema soojuspidavusega kolmekordse klaasiga. “Me oleme püüdnud nii-öelda tehno-asjadega selle maja võimalikult energiasäästlikuks saada,” lisas Samuel.

7. Energiatõhusus vaid üks osa.
“Oluline on, et ka ehitus oleks keskkonnasõbralik, kasutatakse keskkonnasõbralikke materjale,” ütles Samuel. Ta lisas, et väga tähtis on inimeste heaolu.
Keskkonnasõbralikkuse printsiibist lähtudes on Navigatori ärimajal näiteks jalgrataste hoiukohad ning ratturitele mõeldud duširuumid. Lisaks on Navigatori ärimajas Samueli sõnul vee kasutus piiratud. Näiteks WC-potid on väikese veemahuga ja kraanid elektrilised. “Ei ole sellist olukorda, et vesi võib joosta nii kaua, kui tahab,” lisas Samuel.

8. Hinnavõit kõrvalkuludelt.
Hinnaerinevus tavalise ja energiasäästliku ärihoone vahel ei ole ülemäära suur. “Väga üldistades võiks öelda, et LEEDi sertifikaadile vastava hoone ja tavapärase büroohoone investeeringu hinnaerinevus on 2–3%,” rääkis Gert Jostov.
Tanel Samuel märkis, et eksklusiivsemate energiasäästlike ärihoonete üürihind on natuke kõrgem, ent seejuures on oluline vaadata kõrvalkulusid. “Majad tehakse üürnike jaoks ja üürnikud valivad, millise kõrval­kuluga mingi ärihoone on,” ­sõnas Samuel. “Me püüame hoida need kõrvalkulud, mis tulevad eraldi arvega, võimalikult madalad, et ei oleks asjatut raiskamist,” lisas ta.

 

Kommentaar

  • Päikeseelektrijaamal palju häid omadusi

Toomas Orutar, Logistika Pluss OÜ juhataja
Logistikakeskuse lõunafassaadile on kinnitatud 360 päikesepaneeli koguvõimsusega 90 kW. Selline omatarbe päikeseelektrijaam toodab aastas kuni 100 000 kWh elektrit. Investeeringu planeeritud tasuvusaeg jääb 8–9 aasta vahele.
Päikeselektrijaamal on õige mitu head omadust: päike paistab tasuta, ressurss kasutades ei vähene ja valgus ei kalline.
Valguskiirgus jõuab paneelideni ka läbi pilvede, päikeseelektritootmine ei tekita müra ega heitgaase.
Süsteemi on lihtne laiendada, kui elektritarve kasvab. Neil ei ole liikuvaid osi, mis kuluksid või puruneksid ja hoolduskulud on seetõttu minimaalsed.
Investeering päikeseelektrijaama aitab vähendada igakuiseid kulutusi elektrile, vähendada elektri kallinemisega seotud äririski ja samas säästab ka keskkonda.

 

Mis on mis

  • LEED (leadership in energy and environmental design)

Rahvusvaheliselt kõige laialdasemalt tunnustatud ja kasutatud “rohelise” ehitise programm, mis pakub hoonete omanikele ja operaatoritele “rohelise” ehitise projekteerimise, ehitamise, opereerimise ja hooldamise identifitseerimise ja elluviimise praktilist ja mõõdetavat raamistikku. Sertifikaati annab välja U.S.GBC (US Green Building Council).
Navigatori ärimaja on Balti riikides esimene Leed Goldi sertifikaadiga hoone.

Allikas: http://www.usgbc.org/leed

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. February 2014, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing