400 000eurosed "vead" sagenevad

Kaisa Gabral 04. veebruar 2014, 17:41

Käbemaksudeklaratsioonide kontrolliga on MTA juhi Marek Helmi sõnul amet tuvastanud 300 000- kuni 400 000euroseid "vigu".  

Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet umbes 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit ehk 1,5% enam kui oli riigieelarve ootus. Ameti kinnitusel tulenes suurim ülelaekumine juriidilise isiku tulumaksust, mida laekus ligi 40% enam ehk 92,6 miljonit eurot rohkem kui oli riigieelarvesse kavandatud. Seda laekus kokku 326,6 miljonit eurot, mille tasus ligikaudu 50 000 ettevõtet

Küsimustele vastab Marek Helm:

Ütlesite pressikonverentsil, et maksudeklaratsioonide „vigu“ on tehtud ka 300 kuni 400 tuhande euro ulatuses ning ettevõtjad tavaliselt ühe ametniku kõne peale „avastavad“ vea ja kohe parandavad. Kas see nn vigade avastamine kasvab?
Oleme viimased aastad olnud hästi kliendisõbralikud ja -kesksed, meie jaoks on iga menetlus kulukas. Kui me saame klientidelt tagasisidet, et „oi, ma eksisin ja kohe parandan ära“ - mis iganes oli siis selle eksimuse ajend -, siis kulusid hoiame kokku nii ju mõlemad.
Tahame, et nende väärtegude osas jääks edaspidi märk rohkem maha. Kuid ma ei tahaks teha oma uurimisosakonnast teist kontrolliosakonda, mõne eksimuse sisu on kriminaaluurimist väärt, kuid on vaja tegeleda maksumõistes ka TOP-kurjategijatega ja uurida rohkem organiseeritud kuritegevust ja ühendusi.

Sain aru, et organiseeritud maksukuritegude osakaal on kasvanud?
Meil on infot rohkem, kui me realiseerida jõuame. Töötajaid oleks juurde vaja.

Jüri Mõis märkis, et dividendide pealt ei pea sotsiaalmaksu maksma, kuid samas palgatulult peab – maksukoormus dividendide puhul 26%, palgasaajal 57%. Kas teie hinnangul on palgatulu-ettevõtlustulu Eestis ebaõiglaselt maksustatud?
Väga raske on minul kommentaari anda, maksu- ja tolliametis me ei taha maksupoliitilist seisukohta võtta. Kui me siin neid kaale hakkame jagama, siis ei saa inimesed midagi aru. Minu jaoks on oluline rakenduslik pool. See debatt peaks olema ministeeriumi tasandil. See on maksupoliitiline otsus.

Eks ettevõtjate dividendid on maksutulu osas ka suurt rolli mänginud.
Jah on küll. Ajakirjandusest olen lugenud, et ettevõtjad plaanivad tänavu maksta dividendide pealt tulu, mis on minule, kui maksukogujale rõõmus uudis.
Ma ei taha avalikku seisukohta võtta.

Äripäeva veergudel oli debatt Jürgen Ligi ja Jaan Pillesaare vahel, viimane märkis, et Eesti madal maksukoormus hakkab oma lummust kaotama ja Läti sõuab meile järele.
Nägin. No näiteks sellesama Läti sotsiaalmaksu lae kehtestamise osas tuleks analüütilisemalt vaadata. Küsimus ei ole selles, et Läti pani sotsmaksu lae ja paneme nüüd ka, küsimus on selles, kus sektoris me neid kõrgepalgalisi ootame, kus sektoris on see probleem. Ma loodan, et seda nii võetakse ja meie võime oma andmestikuga seda debatti sisulisemaks aidata viia.
Maksukoormusest rääkides, ilmselt enamus, kes sel teemal sõna võtavad, saavad aru, millest jutt käib. Kuid ma ütleksin veidi intrigeerivalt, et see, kui tasuda kehtivad maksud, ehk teisisõnu, kui vähendada varjatud käibeid ja selle pealt maksta makse, ei tähenda veel maksukoormuse suurendamist. Seda ei tohiks segi ajada, kuigi olemuslikult võib nii tajutav olla.

Mida te ettevõtjatele ütleksite 2014. aastaks?
Teeme koostööd saamata jäänud maksu kokkukogumiseks. Pole nii, et üks või teine, see on ühispingutus. Kui vaadata, mida teevad Holland ja Põhjamaad, siis seal on see ettevõtjate ja riigi ühispanus. Mina tunnistasin möödunud aastal, et meie kontroll pole piisavalt efektiivne käibemaksudeklaratsioonide lisa osas, sest info tuleb raskelt sisse. 200 miljonit on saamata jäänud makse, midagi tuleb teha.

Kas see pole paratamatus, et alati on neid, kes otsivad nn alternatiive?
Asi pole must ja valge mitte kunagi, jah, alati on ka neid. Sellist õnnemaad ei teki kunagi. Rahvusvahelised pettused jms jäävad, kuid üldine kontrollifoon peab tõusma. Me kontrollime tagastusnõuetest ainult 3% ja samal ajal maksame tagasi 1,1 miljardit. Siin ei ole ainult riigi huvi, on ka ettevõtja huvi, et raha ei läheks tagasi inimestele, kes tegelikult ei peaks seda saama.

KOMMENTAAR:
Egon Veermäe, maksuameti peadirektori asetäitja:
Kui 3-4 aastat tagasi oli maksehäiretega inimesi 40 000, siis see arv on selgelt vähenenud. Tegeleme ka käibemaksudeklaratsioonide parandamisega, möödunud aastal parandati 43 000 deklaratsiooni. Üritati näidata käibemaksu tasumist vähem. Meie ülesanne on üles leida need maksumaksjad, kes manipuleerivad, petavad riiki teise sõnaga.
Meil on hetkel rohkem ressurssi ka keeruliste juhtumitega tegelemiseks. 1452 juhatuse liikme tekitatud võlg on 97 milj eurot – me jõuame teieni, mitte võib-olla homme, aga jõuame!
Muudatus sel aastal on ka see, et saab rakendada ettevõtluskeeldu kuritahtlikult käituvatele ettevõtjatele. Tahame hoida neid inimesi äritegevusest eemal, see on retsidiivne ja tahtlik käitumine, mis ei olene majanduskeskkonnast.
2013. aastal väljastasime 238 pankrotihoiatust, sel aastal jätkame seda suunda. Tänu sellele laekus kokku 2,1 miljonit eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. February 2014, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing