Riik võtab turismiäris välismaise reklaami ohjad üle

05. veebruar 2014, 00:00

Uuel eelarveperioodil turustab Eesti turismi välismaal üksnes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis valib ise kõik sihtturud ja tähtsamad valdkonnad. Enam ei saa turismiettevõtjad teha individuaalsed taotlusi oma turundusprojektide rahastamiseks.

Uus kord algab Euroopa Liidu uue eelarve­perioodi jõustumisega. Uus eelarveperiood kehtib aastatel 2014–2020, kuid turismis hakkavad uued rahastusplaanid kehtima alates 2015. aastast. Seega saab ümber aeg, mil turismiettevõtjad said oma turundusprojektide jaoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) otsetoetust küsida.

Uuel eelarveperioodil on Eesti turismi arendamiseks ette nähtud 123 miljonit eurot, mis on ligi kolmandiku võrra vähem kui eelmisel perioodil.

Täielik loogikamuutus. Kui EAS tahab turundada Eestit näiteks Soomes lastega perede seas, pakuvad nad uue mudeli järgi selle võimaluse turismiettevõtjatele välja ja kes soovib, saab kampa lüüa ja oma tooteid-teenuseid EASi osalisel toetusel soomlastele reklaamida.

Varem sai iga ettevõte sellisteks puhkudeks ­EASile individuaalse taotluse esitada. EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on see totaalne muutus turismi turundamise loogikas välismaal. “Kuna uueks eelarveperioodiks on Eesti turismi turundamise summa tervikuna väiksem kui eelmisel, siis meie plaani järgi otsetoetused turismiettevõtjatele kaovad,” ütles ta.

Mutso selgitas, et nüüd hakkab EAS koostöös ettevõtjatega rohkem ühisturundust tegema. “Meil on iga turu jaoks oma tegevusplaan, see on riigiti paika pandud. Varem oli suur murekoht erinevate osapoolte vaevarikas koostööle veenmine – iga ette­võte tahtis end ise reklaamida. Me teame, et see muudatus ei saa olema kerge, kuid lõpuks ei jää ette­võtetel üle muud, kui selle variandiga nõustuda, kui nad soovivad enda turundamiseks riigilt toetust saada,” sõnas Mutso.

Ettevõtjale on see Mutso sõnul küll ebamugav, sest ta on justkui vähem oma raha peremees, kuid riigi jaoks on koos turundamise efekt kindlasti parem, sest fookust on sihtturul lihtsam seada. Näiteks Soome turu puhul pole vaja hakata seletama, kus Eesti asub, kuid Saksamaal turundades tuleb osutada kõigepealt Baltimaadele ja siis Eesti asupaik üle täpsustada.

Rohkem oma raha mängus. Mutso sõnul suureneb pisut ka ettevõtete panus välismaiste turundusprojektide rahastamisse, ulatudes 30–50%ni. “Vanasti jagasime selle raha ettevõtetele laiali, kuid nüüd läheb see ühiskatlasse, kust me seda ka ühiselt kasutame. Sügisel hakkame koos ettevõtetega täpset tegevuskava paika panema, praegu korraldame maakondlikke infopäevi,” selgitas Mutso.

Otepää lähedal Lutikel asuva järvemuusika festivalide korraldamise poolest tuntud Leigo talu perenaine Tiiu Tamm pole rahastusmuudatustest midagi kuulnud.

Ka Hiiumaa Turismiliidu juhatuse liige Sander Kopli pole seni uuest turismi turundamise rahastamissüsteemist kuulnud, ent teadis, et järgmisel nädalal toimub Hiiumaal EASi infopäev ja lubas sinna huviga kohale minna.

Etteaimatav lüke. Võru külje all Kubija hotelli ja loodusspaad juhtiv Ly Voolaid seevastu on muudatustega hästi kursis ja peab seda paratamatuseks, mida võis ette aimata. “Loomulikult oleksime olnud rõõmsad, kui toetuste süsteem oleks vanaviisi jätkunud, see oleks andnud võimaluse leida rohkem raha enda välismaal turundamiseks. Kui tahame olla välisturgudel esindatud, siis meie enda kulutused on selleks nüüd kindlasti suuremad,” rääkis Voolaid. Ta lisas, et samas on turismi turundamist EASi kaudu juba päris kaua toetatud. “Kes on soovinud areneda, on saanud seda teha, küsida toetusi nii turismi tootearendusele kui ka turundamisele. Eks me teadsime seda ka ette, et mingil hetkel saavad need toetusmeetmed lihtsalt otsa,” lausus ta.

Voolaid märkis, et nemad on oma tänavust turunduskulude eelarvet vastavalt muudatusele ümber korraldanud ja midagi tegemata kindlasti ei jää.

Subjektiivsus tekitab küsimusi. Kuressaare turismi­infokeskuse juhataja ja MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus volikogu liige Karmen Paju teab, et uuel eelarveperioodil plaanib EAS rakendada uut strateegilise partnerluse põhimõtet ja kasutusele tulevad võrdlemisi innovaatilised ärimudelid.

“Paraku puudub mul detailne info uue mudeli rakendamisest tänini. Mõistagi toodavad uuendused teataval määral skeptitsismi,  subjektiivsus  võimalike partnerite valikul on juba eos küsitavusi tekitanud. Kõik turismisihtkohad on ju seadnud just oma turunduslikud prioriteedid, mida õnnestub loodetavasti EASi abil võimendada,” lisas Paju.

Rohkem läbimõeldud tegutsemist. Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein arvab, et muudatuse juures on positiivne see, et firmad mõtlevad nüüd sügavuti läbi, kas turg on neile ikka huvitav või mitte, kui nad selle eest ise natuke rohkem maksma peavad.

Negatiivne külg on asja juures tema meelest jällegi see, et kuna raha hulk eelmise eelarveperioodiga võrreldes väheneb, ei saa enam turundada nii palju kui varem.

“Ma usun, et kui mõnel firmal on hea idee, siis EAS tuleb vastu ja kutsub teisi firmasid ka selle mõttega kaasa ja rahastab ikka seda projekti, lähenemine pole enam lihtsalt nii personaalne. Skandinaavias on need summad ikka väga suured, mida turismifirmad peavad maksma, et välismaale minna. Turismisektori kasumi­marginaalid pole väga suured, seega on iga sent loetud,” selgitas Lahtein.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. February 2014, 19:52
Otsi:

Ava täpsem otsing