Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veri tänavatel
Teisipäeval oli Aasias väga kole börsipäev. Investor Toomas võttis ette portfellis suurpuhastuse ja müüs aktsiaid.
Kui räägitakse arenevate turgude börside allakäigust, siis suure kukkumise tegi eile üks maailma suuremaid arenenud turge – Jaapan. Seal kukkusid aktsiate hinnad Nikkei 225 indeksi näol päevaga 4,2%. Ei saa jätta mainimata, et aastaga on seal aktsiate hinnad pööraselt tõusnud. Vere laskmine oli laiaulatuslik, 225 ettevõtte aktsiast vaid kahe hinnad tõusid. Laiem Jaapani aktsiaindeks Topix on tulnud detsembrikuisest tipust alla 13%.
Hongkongi börs kukkus 2,9%. Hiina investorid nautisid vaba päeva ja seetõttu ei kogenud koduturul börsilangust. Küll aga tegid seda Hiina ettevõtete aktsiad, mis on kaubeldavad ka Hongkongi börsil. Korea aktsiaturg langes 1,7% ja Austraalia oma 1,8%.
Mis siis nüüd jälle juhtus? USAd on peetud suhteliselt tugevaks majanduseks. Paraku avaldati esmaspäeval USA tööstusaktiivsuse raport, mis tuli nõrk. Ja investorid, kes on niigi hirmul arenevate turgude kukkumise tõttu, leidsid hea põhjuse aktsiate müügiks ning turvavarade, nagu USA ja Saksamaa valitsuse võlakirjade ning Jaapani jeeni, ostuks.
Ka Euroopa aktsiaturud olid veidi langenud. Eelmise aasta lõpus räägiti, et börsidel saaksid aktsiate hinnad edasi tõusta, kuid selleks on vaja kasvu. Ettevõtete kasumid peavad hakkama kasvama. See eeldab ka majanduskasvu, kuna lõputult ei saa kompaniid kulusid kärpida – tuleb rohkem müüa ehk suurendada käivet. Kohati on ettevõtted demonstreerinud käimasoleval tulemuste avaldamise hooajal kasvu, kui on ka neid, kus analüütikute ootused on palju kõrgemad. Väga tähtis on lugeda seda, mida ettevõtted räägivad käimasolevast kvartalist.
Korrektsioon? “Paistab, et arenenud maade aktsiad võtavad järele arenevatele turgudele,” ütles Societe Generale strateeg Kit Juckes Reutersile.
Küsimus on, kas see on vaid korrektsioon või ootab ees ehk midagi kohutavamat. Võib-olla on see vaid ajutine lainetus ja milleks tõmmelda. Vastuse sellele annab vaid tulevik. Kui vaadata tagasi aastasse 2009, siis sellest ajast on toimunud väga pöörane aktsiate tõus. Majanduste seis ei pruugi olla nii hea, et tõusu jätkumist õigustada. Maailma majandus on korralikult toetunud lisaks teistele arenevatele turgudele ka Hiinale, kuid seal võib olla kasvuprobleeme ühes majanduse mullistumisega. Kui ka USAst tulevad negatiivsemad näitajad, siis võib küsida – mis peaks maailma majanduskasvu vedama? Euroopa majandus on nii nõrk, et arvatavasti on Euroopa Keskpank midagi juba sel nädalal uut tegemas või sellele vihjamas. Räägitakse avalikult sellest, et rahatrüki mõjusid ei pruugita katta. Kui Saksa keskpank annab selleks rohelise tule, läheb vist rahatrükiks. EKP vajab Bundesbanki, et see müüks mõtte saksa rahvale maha. Varem räägiti, et võib tulla uus laenuprogramm, mille pangad peavad edasi laenama klientidele. Paraku on pangad seniste programmide raha tagasi maksnud, kuna neil ei ole suurt kellelegi mõistlikel tingimustel laenu anda. Ka räägitakse aegajalt negatiivsete hoiuseintresside kehtestamisest pankadele, kes hoiavad keskpangas raha üle nõutud normi. Ei saa ka välistada baasintressimäära kärbet. Kui tugevam euro aitab veidi taltsutada tarbijahinna tõusu, on see löögiks eksportööridele, kes kaotavad konkurentsivõimet arenevatel turgudel.
“Ajal, kui Euroopa juhtivad börsiindeksid on tulnud tipust alla umbes 7%, küsivad maaklerid, kas me oleme 10% korrektsioonis,” ütles Capital Spreadsi diiler Jonathan Sudaria. “Karudele (langusele panustajatele) paistab see kergesti saavutatav. Järelejäänud tõusu uskujad soovivad samal ajal aktsiatest välja tulla.”
“Kogenenud arenevate turgude investorid näevad suurt huvi müügivõimaluse vastu, et osta kukkudes kvaliteetaktsiaid, kuid praegu on nad selges vähemuses,” ütles Standard Charteredi Hiina aktsiastrateeg Erwin Sanft.
Tänavu on juba börsidelt minema pühitud 2,9 triljonit dollarit kukkunud ettevõtete turuväärtuste näol. Põhjusteks on Hiina aeglasem majanduskasv, USA keskpanga võlakirjade vähemas mahus kokkuost ja rahutused arenevatel turgudel alates Türgist kuni Ukrainani.
“Investorid peaksid lähiajal hoidma eemale riskivaradest, kuna puuduvad märgid, et torm annab lähimal ajal järele,” ütles Bloombergile Credit Agricole CIB Aasia analüütijuht Mitul Kotecha. “Kombinatsioon rahapoliitika karmistamisest, arenevate turgude riikide spetsiifiliste probleemide samal ajal esinemisest ja nõrgemast Hiina majanduskasvust pakuvad nädalateks turgudele volatiilsust.”
Millal osta? Räägitakse, et osta, kui veri on tänavatel. Nii ülekantud kui ka otseses tähenduses võib verd juba tänavatel leida, kuid miski ei välista, et seda võib rohkemgi tulla.
Praegusel börside kukkumise ajal otsustas Äripäeva väljamõeldud tegelane Investor Toomas, kes teeb pärisrahaga tehinguid, vähendada oluliselt aktsiate osakaalu portfellis, kuna ei tundnud end mugavalt nii suure riski tõttu. Turuga ei maksa võidelda. Kuigi hirmuindikaatoriks on peamiste indeksite vähemalt kaks kolmeprotsendist kukkumispäeva, ei jõudnud seekord seda ära oodata. Raha saab kaotada ka väiksemate langustega ehk rahulikumalt.
Teisipäeval on leidnud uue kodu kõik portfellis olnud 12 000 Tallinki aktsiat, kõik 200 Poola vasekaevandaja KGHM Polska aktsiat. Sama saatus võib oodata Jaapani ETFi kogu positsiooni, Apple’it, Southern Copperit. Poole võrra sai vähendatud Royal Vopaki, ABB ja Burberry aktsiaid.
Säilitame (esialgu) põhipositsioonid ehk Olympic EG, Leroy Seafoodsi, Apranga ja Microsofti aktsiad.
Tegemist on taktikalise müügiga. 63% aktsiate osakaal portfellis langevalt turul ei ole kuigi mõistlik. Me ei suuda minna turu vastu ja turust me targemad ei ole. Osa müüke pidanuks juba ammu tegema. Näiteks Apple on suurepärane ettevõte, aga investorid seda ei hinda. Tallink ei ole lisaks ühele presentatsioonisaidile näidanud, kuidas plaanib ettevõte saada hakkama väävlidirektiiviga. Ka teeb meile muret laevandusgigandi Soome–Rootsi liin.
Seni ainus makropanus ehk Jaapani indeksiaktsia positsioon on läinud hapuks. Sisenemisega sai viivitatud. Ei ole kuigi paeluv näha, et kui jeen kukub, siis aktsiad tõusevad, ja vastupidi. See on üsna nullsumma mäng. Lisaks ei ole väga märgata Abenomicsi kolmandat noolt – majandusreforme.
Vasekaevandajatest tuleme välja. Ei ole seda majanduse taastumist eriti tunda. Kui Hiina majandus võtab tuure maha ja järgmistele sadadele miljonitele nobedatele kätele eluasemeid uude kohta ei rajata, on tooriainebuumiga mõneks ajaks ühel pool. Buumiaegsed kaevandused ja nende lainedused hakkavad valmis saama ja sealt tuleb turule täiendavat pakkumist.
Samal ajal soovituseks – hakake koostama unelmate nimekirja aktsiatest, mida te tahate osta. Ei saa välistada, et võib tekkida soodne ostuvõimalus.