Eesti vutifarm müüs Läti turu täis

1978. aastast Tartumaal Alajõel tegutseva farmi toodangust müüakse siinsel turul maha 60%, Läti turule jõuab 40%. Läti turult neil enam suurt kasvu loota ei ole, mistõttu on praeguseks kurss võetud uute välisturgude leidmisele.

 "Väike osa jõuab ka Soome, kuid oleme seal alles alustamas ja need kogused hetkel pigem arvesse ei lähe," sõnab Liivamägi, kelle sõnul on lätlased vutimunad juba omaks võtnud. Soomes aga nii kergelt ei lähe, sest soomlastele on vutimuna valdavalt veel tundmatu nähtus ja nende söömisharjumus tekib visalt.

Pool võimekusest kasutamata. Farmis kasvab hetkel 25 000 munalindu ja 25 000 lihalindu. "Maksimaalselt mahutaks farm tegelikult 80 000 lindu ning oleme praeguseid tootmisruume ka laiemaks ehitamas, kuna nõudlus on ajaga sedavõrd palju kasvanud," märgib Liivamägi. Kokku võimaldab farm toota kuni 12 miljonit muna ja 150-200 000 lihalindu aastas.

"Eestis meil konkurente praegu ei ole, aga ega rohkem siia mahukski, sest turg on ikkagi väike selleks et ainult siin suudaks firma ära majandada," märgib Liivamägi.

Peakäive tuleb poodidest. Peamiselt toodab farm vutimune ning - liha.. "Teenustööna tellime ja pakume sortimendis vutilihakonserve, eelküpsetatud ja maitsestatud vutilihasnäkke ja ka suitsuvutte. Vutiliha ja temast tehtud valmistoodete näol on kindlasti tegemist delikatesstoodetega," sõnab Liivamägi.

See on ka põhjus, miks lisaks kaubanduskettidele ka siinsed restoranid toodetud kui gurmee-hõngulist varianti pakuvad. "Meil on väljakujunenud püsikunded, kellega on koostöö olnud juba aastaid, ning laiendame neid kontakte vähehaaval pidevalt," ütleb Liivamägi. Hinnanguliselt suurimat turuosa siinsel turul omavad siiski suured kaubandusketid, kellele tarnitavad kogused kasvavad pidevalt ning kellega koostöö ulatub tänaseks juba paljude aastate taha. Restoraniärile aga väga lootma jääda ei saa, sest eestlaste võimekus restorane külastada on väike.

Liiga palju vabadust teeb kahju. Ehkki tootja püüab vältida kemikaale ja taotleb maksimaalset lindude toidus, mahetootmist Liivamägi võimalikuks ei pea. kuid see nõuaks liialt suuri ümberkorraldusi, mida ei võimaldaks ka valdkonna spetsiifika. "Esiteks peaksime üle minema lindude vabapidamisele, ehk ei tohiks neid puuris hoida, kuid vuttidele ei tee liigne vabadus head - nad hakkaks omavahel kisklema," ütleb Liivamägi. Lõpuni mahedalt ei ole tema hinnangul võimalik tänapäeval midagi toota, sest näiteks juba õhu saastatus on igal pool kõrge. "Lõpuni ja idealistlikult mahetootmine tundub tänases maailmas helesinise unistusena," leiab Liivamägi.

Asutatud: 2005

Tegevusala: vutikasvatus

Töötajaid: 19

Omanik: Janika Jõgi

Käive 2012, eurodes: 587 000, kasv 2011. aastaga võrreldes 65%

Kasum 2012, eurodes: 484 000, aasta varem kahjum 4000 eurot

 

KOMMENTAARID

Janno Lepik, Restorani Leib resto ja aed peakokk: oleme kaks aastat koostööd teinud. Vutifarm on suurepärane koostööpartner just läbi oma tahte teha asju koos ning vajadusel ka aidata. Näiteks sel kevadel vajasime abi kodumaiste partide ja kanade tükeldamisel, mille osas nad väga abivalmid olid.

Meie jaoks on oluline, et kodumaine ja alati hea kvaliteediga tooraine pakuks valikuvõimalusi.

Järveotsa Vutifarm ajab südamega eesti vuti asja ja hoiame talle kõvasti pöialt. Tõenäoliselt ei saa vutist ja vutimunadest kunagi toodet massidele, kuid Järveotsale jätkub lähiregioonis turupotentsiaali piisavalt. Koostööprojektidest on meelde jäänud avatud suhtlus, kiired otsused ja lubadustest kinnipidamine. Minu soovituseks on orgaaniline kasv ja töö eksportturgudega.

Maailmas suuremad vutimuna kasvatajad on Jaapan, Hiina, India, Prantsusmaa ning Brasiilia.

Põhjamaades on lind ja ta munad vähe levinud, sest vutt on soojalembene ja kardab tuuletõmbust.

Vutimuna tervistav toime põhineb tema koostisel - üks muna sisaldab inimorganismile soodsas vahekorras ja kombinatsioonis vitamiine, mineraalained, asendamatuid aminohappeid.

Lisaks aitab vutimuna organismi väsimuse ja depressiooni korral, soodustab mälutegevust, tugevdab luustikku, leevendab astmaatilisi vaevusi, tõstab meeste potentsi ning taastab organismi peale rasket haigust. vutimuna on väga kasulik kasvavale lapsele ja seetõttu on Jaapani koolide menüüs suisa kohustuslik.