Professor: riistvaraklaster lõpetaks odava allhankemaa staatuse

Eesti majandusele oleks uued riistvarafirmad väga oluliseks süstiks. Meil on juba päris hulgaliselt programmeerimisfirmasid, kuid riistvara projekteerija profiil on programmeerija omast märksa spetsiifilisem. Siin on tarvis lisaks projekteerimisoskusele omada head ülevaadet arvutite ülesehituse probleemidest. Selliste idufirmade teke tähendaks Eesti jaoks hulka uusi töökohti kõrgtehnoloogia valdkonnas töötatavatele inseneridele. Ma olen ammu oodanud, et meile selline arvutite riistvaraga tegelevate firmade inkubaator tekiks. Selle tekkimiseks olid juba kõik eeldused olemas. Näiteks kas või TTÜ teadlaste arvutitehnika-alane uurimistöö on absoluutselt maailmatasemel. Väikefirmadele oleks sellise infrastruktuuri soetamine liialt kallis, kuid ülikoolide kaudu saaksid nad uusimatele tehnoloogiatele ligi.

Siiani on meie probleemiks olnud, et suur osa ettevõtteid teevad madala kvalifikatsiooniga allhanget välisfirmadele. Selline riistvara-firmade inkubaator aitaks kaasa sellele, et Eesti tehnoloogiline tase tõuseks ja riigi ettevõtted saaksid võimaluse rääkida tõsisemalt kaasa ja suunata progressi arvutite valdkonnas.

Ma arvan, et need kaks teemat ei konkureeri omavahel, vaid pigem pakuvad teineteisele lisaväärtust. On selge, et pole tarkvara ilma riistvarata ja ka vastupidi. Tänapäeval ei saa luua tarkvara, omamata riistvara-alaseid teadmisi ja kontrolli riistvara üle. Väga selgeks näiteks on siin mitmetuumalised süsteemid, mis on levinud arvutitesse, nutitelefonidesse ja mujale. Kasutamaks uusi võimalusi, peavad programmeerijad uute arvutite ehitusega arvestama ja oma programmi koodi vastavalt sättima.

Riistvara, mida loovad Apple ja Samsung on mõeldud multimeedia turule. Kuid ei tohi unustada, et kõik eluvaldkonnad meie ümber on arvuteid täis: autod, meditsiinitehnika, kellad, köögi- ja majapidamistehnika jne. Siin on kindlasti nišše innovatiivseteks rakendusteks. Selleks, et riistvara maailmas teistest ees olla ja pakkuda midagi, mida muu maailm on nõus ostma, on tarvis sidet selle ala teadusega. Arvutitehnika-alane uurimistöö tegeleb teemadega, mis puudutavad mitte tänapäeva arvutimudeleid, vaid tuleviku-arvuteid, mis võiksid saada reaalsuseks mitmete aastate pärast. Siin on palju lahendamata probleeme. Näiteks paljutuumaliste arvutitega seonduv on suuresti lapsekingades valdkond, kus on palju mänguruumi ka tulevikuks.

Siin tuleks investeeringud teha etappidena. Kõigepealt välja töötada spetsifikatsioon, siis projekteerimine, lõpuks testimine. Investorid, kes seda tüüpi firmadesse investeerivad, ei peaks kindlasti ootama ülikiiret kasu ja kohest tulemust. Samas, kui selline riistvaraga tegelev start-up on oma niši leidnud, siis tasub investeering end kindlasti mitmekordselt ära.

Prototüüpide väljatöötamine riistvaras võtab kahtlemata rohkem aega. Teatud kiirlahendustest saab aga rääkida küll. On olemas näiteks kiire prototüüpimise platvormid. Siiski võtab prototüübini jõudmine ka siin rohkem aega kui tarkvara puhul. Samuti ei pruugi kõik riistvaraga seotud uudsed ideed olla nii hõlpsasti platvormil läbiproovitavad. Osa lahendusi tuleb ikka kiibina või trükkplaadina realiseerida ja sellise prototüübi tootmistsükkel võtab paratamatult aega.